30.5.15

Kaddu chana ehk kõrvitsa-kikerhernekarri


Selle aasta jaanuaris käisin Indias ning nüüd, vürtsiriiul kohalikelt turgudelt täiendust saanud, on rohkem põhjust ka india toite teha. India reisist ning sealsetest söögielamustest räägin lähemalt  varsti eraldi postituses. Reisist on küll mõned kuud juba möödas, aga parem hilja kui homme! 


Kõrvitsakuubikud


Kui tundub, et mis sest röstkõrvitsast ikka kasutada, niikuinii vürtsid peidavad maitsevahe ära, siis võin kinnitada, et karri tuleb maitsvam just eelnevalt röstitud kõrvitsast. 


Kõrvitsa-kikerhernekarri

neljale
  • 500 g röstitud kõrvitsat
  • 400 g kikerhernekonserv (või keedetud kikerherneid, kes tublimad on)
  • 2 sibulat
  • 2 küüslauguküünt
  • õli 
  • 200 ml köögiviljapuljongit (mina kasutan mahedat NatureLoveri kuubikut)
  • 1 tl kurkumipulbrit
  • 1 tl garam masalat
  • 1 tl uhmerdatud koriandriseemneid
  • 0,5 tl vürtsköömneid
  • soola
  • u 1 sl sidrunimahla
  • serveerimiseks keedetud basmati riisi või naan-leibu, paksu maitsestamata jogurtit ja mõnda pickel'it ehk vürtsikaid marineeritud köögivilju

Kõigepealt rösti kõrvits. Mina röstin tavaliselt suurema koguse korraga ning mida kohe ära ei kasuta, panen kas kuubikute või püreena sügavkülma. Lõika kõrvits u 2 cm kuubikuteks ning laota küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Ära lisa ei õli ega maitseaineid, nii saab hiljem kuubikuid kasutada ka näiteks magustoitudes. Rösti pannitäit kuubikuid 200 kraadi juures umbes 25 minutit, kuni kõrvits on pehme. 


Haki sibul ning prae õlis mõne minuti. Lisa purustatud küüslauk ning maitseained, prae kuni vürtsid muutuvad aromaatseks. Lisa kikerherned, pooled kõrvitsakuubikud ja köögiviljapuljong. Maitsesta soolaga. Lase madalal kuumusel umbes veerand tundi haududa. Lisa ülejäänud kõrvits, kuumuta läbi, pigista peale veidi sidrunimahla ning vajadusel lisa soola. 


Kõrvitsa-kikerhernekarri
Need rohelised tükid hunniku otsas on pickel'i purgist pärit


Kuna minu köögist on hetkel veel tandoor-ahi puudu, siis naanide asemel keetsin lihtsalt basmati riisi ja pakkusin kõrvale maitsestamata jogurtit ning laimi pickel'it.


Et suunurgad oleks kõrvuni, veri tuline ja elu vürtsikate rütmidega täidetud!

29.5.15

Kuldpeedi vorm valgehallitusjuustuga


Peet.. ja kuldne? Hmm.. 


Kui ma neid väikeseid iludusi "kollase peedi" nime all Talu&Deli letil nägin, jõudsid nad sekundiga kotti, ja alles poest välja astudes sain aru, et pean terve päev ringi käima, peedid kotis...


Kodus guugeldasin "kollast peeti" ja eriti tulemusi ei saanud. Inglisekeelne sama otsing aga andis vastuseks, et väljamaal kutsutakse teda hoopis golden, ja mitte yellow beetroot. Nii et miks mitte ka eesti keeles? Kuldpeet sobib auväärse punapeedi kõrvale äärmiselt hästi.



Kuldne ilu!

28.5.15

Martsipanised kaerahelbeküpsised


Sain teada, et mul on võimalus ühele kaugel elavale sõbrannale midagi reisile minevate tuttavatega kaasa saata. Jaa, ikka tahan üllatust teha! Aga mida saata kellelegi, kes elab Hispaanias, kus kõik turud on värsket ja head-paremat täis? Kes midagi kindlat Eestist ei igatse? Kilu ja kama tema lemmikud just ei ole. Kohukesed ja šokolaad hakkaksid sulama (ja Kalev niikuinii tema lemmikšokside nimekirjas ei ole). Ja käsipagasisse ka veel. Hmm. Käes! Kaeraküpsised! Maitsvad ja kodused ja kuigi Hispaanias on mahepoodides ka täistera kaerahelbeid müügil, on isetehtud küpsised ju alati tore üllatus. 

Tegin klassikalised jahuvabad kaeraküpsised, kuhu maitseks lisasin martsipani ja mandlilaaste. 




27.5.15

Ahjus küpsetatud beebiforell


Tallinna kesklinnas on juba mõnda aega olnud avatud kauplus Talu&Deli, kus on lisaks mahetoodetele ka kulinaarialett ning ilus liha-kalavalik. Samuti tegutseb seal kõrval Talu&Deli natuke sööklastiilis kohvik-restoran, peamiselt vist lõunapakkumistele orienteeritud. Hetkel tundub kohvikupool pigem vähekülastatud olevat ja ma ise seal veel söömas ei ole jõudnud käia.


Juba esimesel korral, kui ma seal käisin, jäid mulle need ilusad kalakesed silma. Sel päeval ei näinud mu päevaplaan aga ette võimalust kala kotis ringi joosta, nii et nad jäid targu minust sinna. Ja teisel korral neid ei olnud. Müüja ütles ka, et uimelistel on hea minek, nii et tuleb kiiresti tegutseda. 


Tavaliselt eelistan kalad ise maitsestada. Seal oli ainult marinaadis kala, aga kuna mulle reklaamiti, et Talu&Deli prantsuse kokk on kõik marinaadid ise teinud, tundus tore ka kellegi teise loomingut vahelduseks mekkida. Nii et kolmandal korral läkski õnneks ja kaks tilli-mädarõikamarinaadis beebiforelli tulid minuga koju.




26.5.15

Croissant'id sünnipäevahommikuks


Minu kalli ema sunnipäevahommikuks tegin lihtsaid croissant'e. Just ahjust tulnud soojad saiad lõhnasid imeliselt ning sobisid pidulikumasse hommikusse kui valatult. Et oleks üllatus, said varavalges kokku rullitud ja ahju pistetud saiakesed sel korral lehttaignast. Kunagi tahan aga selle päris, mitu päeva kestva taignarullimise ja kokkulappimise ka ette võtta. 


Tegin nii soolaseid kui ka magusaid täidisega croissant'e. Magusad mandlimartsipaniga ja soolased eelmise õhtu kalaküpsetusest üle jäänud forelli-porruga. Samuti läks ahju paar juustuga croissant'i, kuna kõik meil kalasõbrad ei ole.




25.5.15

Peet + kitsejuust


Peet mu, arm! Ja kitsejuust, mu arm! Ja kui need kaks veel kokku panna, õndsus!


Peet kitsejuustuga on klassikaline kooslus, mis aga minu silmis mitte kunagi ära leierdatud ei saa. Kui midagi on lihtsalt täiuslik, siis ei peagi ju midagi muutma? Koos on nad head nii salatis, supis kui ka suupistelaual. Selle kuldse duo olen ma viimasel ajal enda köögis edasi arendanud trioks. Köömned sobivad nende mõlemaga niivõrd hästi, et pea märkamatult sirutub mu käsi ka köömnetopsi järgi, kui laual peet ja kitsejuust ootamas on. Siin mõni näide, kuidas minu kõhtu viimasel ajal nad kõik koos on jõudnud. 




24.5.15

DIY (peaaegu) : kruvikeerajad ja muud loomad


Tellisin endale uue voodi ja uue öökapi. Isegi transpordi suutsin oma kolmandale korrusele organiseerida. Ja siis läksin lahingusse. Ühelt poolt Mina, ja teiselt poolt kõik see: 



23.5.15

Kõrvitsasupp hästi kalli juustuga


-- "Kuule Kristi, mu ema saatis kõrvitsat ja ma siin teen nüüd sellest süüa, aga mul ei mahu kõik potti ära. Kas sa kõrvitsat tahad?" 

 -- " !!! "

-- "Ma jätan sulle kaks tükki külmkappi."

-- " :) !!! :) !!! "


Lugejale teadmiseks (kadestamiseks), et tükid olid Kalevipojamõõtu.


Kullakarva toidud toovad ikka hea tuju, ning seekordne supp, kus kõrvitsa puhast maitset toob esile pikantne juust, ei ole mingi erand. Kasutasin hästi kallilt inimeselt kingiks saadud hästi kallist (nagu sildilt näha) juustu. Ega luksuslikku eluviisi tasu häbeneda, suurmeister Rembrandt sobis supiga suurepäraselt.  




22.5.15

Rabarberigalett kookosega


Rabarberiaeg on täies hoos ja ka mina lõigun neid igale poole, kuhu vähegi mahub. Oma happelisusega on nad head kaaslased marinaadidele, kus aitavad liha pehmendada, röstitult sobivad nad igasuguse piimalise kaaslaseks, ja loomulikult ei saa ühtki kevadet ilma kissellita mööda saata. Kuna oma konkurentsitult lemmikut rabarberiküpsetist, hapukoorekattega muretaignal rabarberikooki, ja ka karaskit on sel aastal juba tehtud-söödud, mõtlesin, et panen meie kodumaise rabarberi paari hoopis millegi eksootilisemaga. Rabarber + kookos sobivad imeliselt ning vormiks rustikaalne prantsuse juurtega pirukas galette võtta tundus samuti hea mõte. 




21.5.15

Riisi-lumekrabisalat


Nii nagu igas peres on oma kartuli- ja makaronisalati retsept, see ainumas ja kõikse õigem maailmas, on ilmselt ka riisisalatiga. Siin on meie pere lemmikretsept, palju mahlase ja värskega. Kasuta kindlasti lumekrabi, kus on üle 50% surimit, mitte madalama numbriga jahupulki.




20.5.15

Külas: Viktori chili con carne



Mina arvasin oma väikeses peas, et kui panna hakkliha, tomatid ja punased oad vähekese tšilliga potti podisema, siis eks ta üks chili con carne juba olegi. Taldrikule riisi veel lisaks ja õhtusöök voilà valmis!

...Ja siis, ...sain ma valgustatud. Käisin külas ja nägin lähedalt, kuidas üht õiget chilit tehakse! Mitte mingist hakklihast, vaid korralikust veisetükist, mis õige aja möödudes ise kiududeks laguneb.


Eks on selle söögiga, nagu üle maailma tuntud roogadega ikka: retsepte sama palju kui kokkasid. Õnneks mul vedas, ja Viktor, kes lahkelt meile oma kokakunstioskuseid demostreeris, lubas ka mul paar pilti söögi valmimisest teha ning retsepti jagada. Või noh, maitseainete osa pealt, kui ma küsisin, palju siis täpselt ühte või teist tšillit läheb, sain ma "rumal oled või" pilgu osaliseks ja vastuse, et "no nii palju, kui vaja", nagu see oleks maailma kõige loogilisem asi... Nii et kahjuks ma saan ainult kasutatud vürtside nimekirja välja tuua, kogused on aga ju "loogilised, maitse järgi" ja iga koka enda timmida. :D 


Ja et asja veel eriti lihtsaks teha, siis kestab ühe õige chili valmistamine kaks päeva. Esimesel õhtul tuleb soust valmis teha ning üleöö maitsestuma jätta. Järgmisel päeval alles kõlbavat see süüa, ikka koos nachode ja riivitud juustuga. Ja olgu, peakoka sõnul võib jah pehmodele riisi ka kõrvale keeta, kui muidu ei saa. (Mina olin siis sealt riisiparteist...)


Vasakul Santa Maria nacho, neist kahest kindel võidumees
 

19.5.15

Rabarberikissell


Ah, roosa lapsepõlv! Lemmik mannavaht oli roosa, lemmik riisipuder oli roosa, ja loomulikult oli lemmik kissell samuti roosa. Talvisel ajal punasesõstramahlast, kevadeti aga alati rabarberist! Ikka rosinatega, mida pidi olema sama palju kui Tootsi kringlis, ja vedelapoolne, et klaasidele järjest päkki silma kallutada. 




18.5.15

Spinatipirukas brõnsaga


Ahoi, roheline kevad! Õues vastu vaatava rohelusega sobib ka ahju üks mõnus rohepirukas pista. Muidu lihtsa küpsetise teeb põnevaks brõnsa juustu kasutamine. 


Tegu on suhteliselt soolase Rumeeniast pärit lambapiimajuustuga, mis tekstuurilt meenutab natuke nn kriuksujuuste. Toorelt on ta minu meelest natuke liiga soolane ja samas maitsetu, jäädes näiteks fetale kõvasti alla, aga küpsetatult on ta tõesti mõnus. Brõnsaga tehakse tihti ka originaalis suluguni juustuga käivat gruusia juustupirukat hatšapurit. 



Kõik postituse pildid tegi minu hea ja andekas sõber Merilin Mandel.


16.5.15

Arrrriiiba ! Fiesta ! Sangria !


Kui suvel on suurem grillpidu plaanis, sobib üks kausitäis imemaitsvat sangriat ideaalselt apero ehk aperitiivi ajaks, kui alles grill põlema pannakse, laual mõned suupisted on ning kõik kõige tähtsamad jutud külalistega ära tuleb rääkida. 

Sangria, mis on oma nime saanud verevärvuse järgi, käib traditsiooniliselt punasest veinist, kuigi uuemal ajal leiab ka valgeid variante. Muide, sõna sangria on alates 2014. aasta jaanuarist reserveeritud ainult Hispaanias ja Portugalis toodetud veinikokteilidele. Euroopa parlamendi otsus, aamen.


Siin aga ikka see õige verev rüübe, nagu seda teevad minu Barcelonas elavad hispaania, või khm, õigemini katalaani sõbrad. Veiniks sobib mõni kergem-kuivem lauavein. Kallitelt pudelitelt ei tasu korki sangria jaoks maha võtta, aga kõige alumise riiuli magusad märjukesed võiks ka poodi jätta. Osades sangriaretseptides on kasutatud mullivett ja suhkrut, kuid mina teen nii, nagu kohalikud ise, kasutades juba tehases valmissegatud suhkrumulli ehk limonaadi. Väike kange alkoholi törts on samuti sangria kohustuslik osa, ilma milleta oleks "tulemus täielik lurr", nagu mulle seletati. Ja ega puuviljadeta ei kujutaks keegi sangriat ette. Niisiis, siin retsept, nagu katalaanidel!




15.5.15

Banaanileib


Mmm... Banaan.. on ikka üks äärmiselt tore puuvili. Kiiretel hetkedel elupäästja-näljakustutaja, asendamatu smuutide koostisosa, hommikusöögi vankumatu kaaslane ja ka niisama rõõmus kollane, silm puhkab!


Selle aasta jaanuaris käisin Indias, ning enne reisi lubasime käsi südamel, et kõiksugu hirmsate kõhuhädade vältimiseks ei söö seal mitte midagi, mis oleks keetmata-küpsetamata. Meie peamiselt tüdrukutest koosnev seltskond oli aga juba teisel päeval metsikus puuviljanäljas ja vaatas igatsuse ja õõvastusega smuutilette, kus kohalikud oma just koera süganud ning nina alt tati ära tõmmanud sõrmedega kõikvõimalikest värsketest puuviljadest mahlu kokku pressisid. Lisaks sellele said ka kodust kaasa võetud õunatagavarad (täiesti normaalne asi, mida reisikohvrisse pakkida) päeva-paariga otsa. Nii et nagu oligi arvata, murdusime ükshaaval kõik... 


Kohalikud nn normaalmõõdus banaanid, taustal oleva käsivarre järgi saab nende suurusest aru

14.5.15

Seenepirukad


Väikesed maitsvad just ahjust tulnud pirukad kaovad tavaliselt imeväel. Ka see kord ei olnud erand, ning järgmiseks õhtuks ei olnud minu kahest suurest pannitäiest midagi alles. Taignaretsepti sain nami-namist




13.5.15

Napoleoni kook


Emade pühapäevaks tegin amarettotrühvleid, aga kuna päris ilma koogita ka üht emadepäeva tähistatud ju ei saa, tuli ahjust üks Napoleoni kook ka!


Mulle oli see esimest korda Napoleoni teha, ning kuna tegu on minu peres palavalt armastatud koogiga, siis oli latt kõrgel. Kook sai salaja valmis tehtud ning ootas peidus oma aega. Üllatus läks igati korda ning emadepäev sai magusa punkti! :)


Retseptiks võtsin paljukiidetud nami-nami oma. Tainast tegin pool, kreemi 2/3 kogust.





12.5.15

Hommikuüllatused


Hommik käes, laual näed, ...

...äh, ei, mitte mingi Nutella, vaid mmmmmmagusmaitsev maasikakuhi!


Vahva korterikaaslane otsustas mulle punapõskseid marju tuua, ja mis võiks ühel vaiksel hommikul, kui terve maja veel magab, veel parem olla, kui kevadpäikeselaigus kausitäit maasikamagustoitu nautida? 



Kui paljalt süües on hetkel saada olevad maasikad veel nn plastmassimaitsega, siis magustoitudes, tükeldatult ning vähese suhkruga seisma jäetult on täiesti nõuetekohast suvemekki tunda. :)




 

11.5.15

Karjala pirukad



Karjala pirukad, just need klassikalised, on mulle alati meeldinud. Tänu riisipudrule ning rukkijahutaignale on nad ka toitvad. Kui peaks juhtuma, et mul tuleb kiiresti midagi pirukaletist haarata, siis on minu pea alatine valik just karjala pirukas. 


Mõni aeg tagasi avastasin Prisma sügavkülmaletist valmis pirukad, mis tuleb lihtsalt ahju lükata. Eriti tore on, et neid on nii tavamõõdus kui ka miniversioonis, eriti toredad ampsukad! Pärast paar korda nende ostmist sai aga süütunne võitu ning võtsin ka ise pirukateo ette. 


Retseptid, mis ringi liiguvad, on kõik suhteliselt sarnased: taignasse jahu ja vesi, sisse korralikult haudunud riis. Sinnamaani tundus kõik kerge, aga pirukatele õige kuju andmine on juba aste edasi. Internetis teevad osavad käed paari sekundiga perfektsed piirakad valmis, aga foorumites kodukokkade üllitisi nähes tundus, et, khm, kas voltimisanne on harvesinev nähtus või ongi see riisi volangidesse ehtimine üks keeruline töö? (Palun ärge keegi südamesse võtke!)


...Ja oleme ausad, veendusin, et ka ma ise kuulun au ja uhkusega sinna teise kategooriasse, mitte Karjala võlusõrmedega meistrite hulka. :D




10.5.15

Amarettotrühvlid emadepäevaks


Ema on ilma mingi kahtluseta kõige kallim inimene mulle siin terves maailmas!


Kuigi emad on hindamatud absoluutselt iga päev, on emadepäeva tähistamine minu meelest üks vahva traditsioon. Võib kindel olla, et vähemalt ühel kevadpühapäeval on vaasid rohkem õites kui tavaliselt, ahjud rohkem rakkes kui muidu ning laulud-luuletused kõlamas paljude enamate koduseinte vahel. Lilled-kaardid-luuletused toovad emade näole naeratuse ning perekeskis veedetud nädalalõpp annab kindlasti seda head energiat, mida muidu meie kevades pahatihti vajaka jääb. 



9.5.15

Vürtsikas tomatisupp kikerhernestega


Lõunaks üks vürtsine soe supp teha on alati hea plaan. Kui tavaliselt eelistan pigem itaaliapärase maitsega tomatisuppi, ikka rohke parmesani ning basiilikuga, siis täna tegin hoopis vürtsika marokopärane tomati-kikerhernesupi, kus maitset annab harissa ning välimust viimistleb murulauk. 





8.5.15

DIY : Kingipakend ehk lõikamine-kleepimine ei ole ainult lasteaialastele



Šokolaad, kommikarp või midagi muud magusat on alati oodatud kink. Loomulikult on eriti tore, kui see magus on ise tehtud, kuid minu meelest on viimasel ajal turule nii palju uusi huvitavaid maitsekombosid tulnud, et ka poešokolaad või kommid on täiesti kinkimist väärt. Ja eks see ole ka hea vabandus, mida enda õigustamiseks kasutada, kui lihtsalt ei ole aega ise köögis sulatada-tempereerida-veeretada-hakkida-glasuurida...


Et aga sisu on kellegi teise tehtud, võib ju pakendile omalt poolt midagi juurde anda! See ei võta palju aega ning tegemisrõõmule lisandub kingisaaja rõõm, kui ta näeb, et sa oled just temale mõeldes midagi oma kätega valmistanud. 


Midagi keerulist selleks vaja ei ole. Varu natuke aega, otsi välja värvilised paberid, liim ja käärid, ütle endale, et kleepimine ei ole ainult lasteaialastele ning asu meisterdama! 




7.5.15

Kõige lemmikumad kaeraküpsised


Kui ma seda retsepti esimest korda (inglisekeelses internetiavaruses) nägin, siis teadsin kohe, et need on minu masti küpsised, ning ma ei eksinud! Sellest ajast peale olen ma vist banaan+kaerahelves pätsikesi tihemini kui ükskõik mis teisi küpsiseid teinud. (Ja minu küpsiselembust arvestades...) Sageli lisan ka rosinaid, kaneeli, ingverit või mida parajasti hing ihaldab (loe: mida kapis leidub). Aga olen teinud ka täiesti ausaid, ainult 2 komponendiga kuhjakesi ning need maitsesid samuti imehead! 

Koostisosade vähesuse tõttu on seda retseptiks kutsuda isegi natuke naljakas. :)





6.5.15

Mürkliomlett ja soe suvikõrvitsasalat


Vahel veab ja mõne entusiastliku kevadkorilase seenekorvist langeb midagi ka neile, kes muidu maikuus noaga metsa ei satu. 


Niisiis, mürklid. Või kevadkorgitsad? Väike guugeldamine tegi targemaks küll. Et siis ühed on kohesöömiseks, teised kupatamist vajavad mürgiseened ning ning välimuselt on neil raske vahet teha. 


Tere, olen mürkel

5.5.15

Kõige Koledama Võiku Auhind


Maailmas on tasakaal paigas. Kui mõned toidud on nii hingematvalt ilusad, et võtab ahhetama, siis teiste kohta võib ainult lohutavalt öelda, et "ega kõhus välimus loe". Osade roogade muidu plassi välimuse saab kauni serveeringu taha peita. Nii ilustavad marjad pudrukausi ilmet ning röstitud seemned ja paar keerdu pipart annavad lillkapsapüreesupile uue hingamise. 


Mõned toidud on aga lihtsalt sellised, et no tee, mis sa teed, vaata kas üht või teistpidi, parema või vasema silmaga (või üldse silmad kinni), paremaks asi sellest ei muutu. 


Tänane auhind lähebki Kõige Koledamale Võikule. Leivaviilul (Karja pagari Terviseleib, kiidan!) on kokku saanud tükiline maapähklivõi (M&S) ning mesi (tuttava mesiniku mummidelt).




4.5.15

Kahe uue kokaraamatu õnnelik omanik


Eelmisel nädalal sain oma riiulisse lisandust lausa kahe kokaraamatu näol, elagu! Hurraa!


Ehk kombineerin kaht ja varsti hakkavad mu ahjust eksootilised moekad muffinid välja lendama? :P


Ilma hea muusikata ei saa ühtki postitust, nii et: Molly laulab kuust (või nagu video esimeses kaadris näha: formerly known as white bread.)





Lõhe-kodujuustusalat


Nüüd, kus ilmad kevadisemaks lähevad, ununevad soojad hautised ning vürtsised supid, ning järjest sagedamini leian end salatikausi tagant. 


Salatid on tänuväärsed söögid. Ettevalmistusaeg on tavaliselt minimaalne, ning paari minutiga võib taldrikule muljetavaldava üllitise võluda. Retseptiks neid asjade loetelusid eriti nimetada ei saakski, lihtsalt tuleb vastavalt isule ning külmkapi sisule asjad taldrikule kuhjata ning kahvel kätte haarata! :)




3.5.15

Rabarberikarask


Mai esimene nädalavahetus näeb ette pea kohustuslikku õues müttamist. Kes seab peenrad korda, kes riisub lehti, kes käib lihtsalt jalutamas, kes on lausa talgud korraldanud. 



2.5.15

Keefirimarinaad kanale ja kiire kanasalat



Lihadest jõuab kana vist minu taldrikule kõige tihedamini. Kana on suhteliselt pretensioonitu ning laseb endaga erinevaid huvitavaid maitsekooslusi katsetada. Klassikutest ei tüdi ma vist kunagi: suvised kanasalatid, kanahakklihapihvid ning ka mahlasele grillilt tulnud kanale ei ütle ma kunagi ära! Oeh, ja et mitte unustada, minu lemmikute kanatoitude nimekirjas on suhteliselt kõrgel kohal ka tom kha gai... :)


Kanafilee on väherasvane ning seetõttu võib mahlase liha valmistamine suhteliselt keeruline olla. Ikka juhtub, et isegi korra panni näinuna jõuab taldrikule kuiv tükk. Poest saab tavalise filee asemel osta (tavaliselt odavamat) õrnsoolatud kanafileed, kus on liha vee ja soolaga süstitud, ning kuna sool pehmendab kiudu, on kergem pannil head tulemust saada. Kui aga koostisosasid lähemalt vaadata, siis peaks liha protsent tootes (ainult 80%) kõik ostumõtted kaugele minema ajama! 


Soovitan alati ikka töötlemata liha osta. Tavalisest, naturaalsest kanafileest ei ole keeruline mahlast tulemust saada. Nipiks on õigesti valitud marinaad ning piisav maitsestumisaeg. Keefiri happelisus pehmendab kana suhteliselt kiiresti ning sel viisil valmistatud kana jääb hõrk ning mõnus nii pannil kui ka grillil.




1.5.15

Mango-jogurti küpsisetort



Kui esimese mai talgud peetud ja õuetööd tehtud, siis kulub kõigile tublidele kevade alguse tähistamiseks üks magus amps ära. 


Küpsisetort on minu pere peolauaklassika olnud nii kaua, kui ma mäletan. Oma lihtsa valmistamisviisi ning pea eksimisvõimaluseta imemaitsva lõpptulemusega on ta ka üks minu lemmikuid. Lisaboonuseks on, et küpsisetordi ladumisega saavad hakkama isegi lapsed ning kuna tort valmib pea ise, on seda mõnus teha ka soojadel suvepäevadel, kui köögis ega kuuma ahju ees üldse ei tahaks olla. (Hetkel küll õue vaadates, khm, on raske seda ette kujutada.) 


Seekord valmistasin tavalise nelinurkse koogi asemel hoopis ümmarguse küpsisetordi. Kuna marjahooaeg pole sel aastal veel alanud ning ka sügavkülm on eelmise suve varudest suhteliselt hõre, sai küpsisekihtide vahele sobitatud hoopis eksootilisem mango. 


Kook sai imehea ning kõigilt sööjatelt ainult kiita!