30.6.15

Avokaado-lumekrabisalat


Tunnistan ausalt, ma olen end heade kodutoitudega natuke ära hellitanud. Ka lõunasööki kipun päris tihti tööle kodust kaasa võtma, selle asemel, et mõnes kesklinna restoranis ülehinnatud ning maitsetut päevapraadi vingus näoga süüa. :D


Tõesti, kui õues on külm ja tuul, siis soojad tummised leemed on vägagi teretulnud ning õnneks on vanalinnas häid lõunasupikohti jalaga segada. Kui aga suppi ei taha ja prae järgi ka ei isuta, siis salativalikuid lõunapakkumistest pahatihti ei leia. Ja à la carte'i iga päev söömas käia mõjuks ilmselt rahakotile ka pigem halvasti...




29.6.15

Kaerahelbekook


Mida teha, kui brüleekreemiteost on alles umbes liiter munavalget (sic!), aga ei beseed/pavlovalised/sefiirid/makroonid ega muu selline eriti peale ei lähe? 

Kaerahelbekooki! :) Idee sain siit, ning kuigi esmapilgul näeb kook sarnane välja, siis muutsin algset retsepti päris palju. Ja hurraa ka minu uuele kullakesele vormile, mille see mõnus krõbe amps sisse õnnistas! 





Kaerahelbekook

  • 4 dl kaerahelbeid
  • 3 munavalget
  • 50 g võid
  • 2 sl mett
  • 1 tl kaneeli
  • 1 tl ingveripulbrit
  • veidi riivitud muskaatpähklit
  • peotäis kuivatatud aprikoose
  • peotäis mandleid


Sega kaerahelbed munavalgete ja maitseainetega kausis läbi. Sulata pliidil või ning lisa mesi. Sega kuni mesi on sulanud ning vala kaerahelvestele. Haki aprikoosid ja mandlid ning lisa kaussi. Sega kõik läbi ning vala 11x35 cm eemaldatava põhjaga vormi. Küpseta 180 kraadi juures umbes 20 minutit, kuni kaerahelbed on pealt helekuldsed. Lase vormis jahtuda ning lõika meelepärasteks tükkideks. 



 


Kaerahelbekook on hea hommikusöögiline, aga sobib hästi ka mõnusaks tervislikuks vahepalaks. Kui koogist kangid lõigata, siis mängivad nad ideaalselt ka müslibatoonid välja.

Kõlarisse ilus ilus Sufjan Stevensi laul.



27.6.15

Crème brulée




Väikeõde lõpetas sel kevadel põhikooli ja minul oli au perekondlikule pidustusele magustoit valmistada. Tähtis sündmus nõudis midagi eriti head, nii et ütlesin oma printsessile, et ta võib valida ükskõik mis magustoidu maailmas, ning selle ma talle ka teen. Loosi võitis klassikaline crème brulée ehk eestipäraselt brüleekreem. Nii suurt kogust (20 !!)  korraga (ja veel esimest korda !!) teha võttis alguses küll natuke seest kõhedaks, aga kreemid tulid tõeliselt hõrgud ning maitsesid kõigile. 

Siin toon retsepti poole, ehk 10 portsjonvormi kogustega, sest eeldan, et terve mõistusega inimesed tavaliselt nii suurt brüleetamist kui mina ette ei võta. 



Brüleekreem

kümnele
  • 10 munakollast 
  • 5 dl piima
  • 5 dl rõõska koort 
  • 200 g suhkrut
  • 1 tl vaniljekaunapastat või 1 vaniljekaun
  • brüleekihi jaoks u 7 tl suhkrut
  • kaunistuseks värskeid marju, piparmündilehti jms

Löö 20 munakollast kaussi. Lisa suhkur ning klopi kergelt vahtu. Kuumuta piim ja rõõsk koor potis koos vaniljekaunapasta, või kui kasutad kauna, siis vaniljekaunast välja kraabitud seemnete ja kaunaga peaaegu keemiseni. Võta kaun välja ning nirista segu peene joana munakollasevahu sekka, samal ajal hoolega vispeldades, et munakollane kuuma vedeliku mõjul tükki ei läheks. Koori vaht, et magustoitude pind ikka sile jääks ning jaota segu kas klaasist või keraamilistesse ramekin'idesse. 


Tõsta vormid ahjupannile ning vala nende ümber umbes poole vormi kõrguseni kuuma vett. Küpseta vorme vesivannis 160 kraadi juures umbes 60 minutit. Kui kardad, et kreem võib pealt pruunistuda, võid ahjuplaadi ka fooliumiga katta. 


Lase magustoitudel avatud ahjuuksega jahtuda. Kreem peaks olema pealt tahe, aga natuke võdisev. Jahtunud vormid kata kile või fooliumiga ning lase külmkapis üleöö seista. 




Serveerimiseks puista kreemile õhuke kiht suhkrut ning kuumuta see leeklambiga karamelliks. Kui sul leeklampi kodus ei ole, siis saab sama efekti ka vorme ahjus grillreziimil ülemisel siinil 1-2 minutit pruunistades, aga vaata ette, et kreem liialt ei soojeneks. Brüleekreemi serveeritakse külmalt, nii et lusikaga saaks juba tahenenud karamellkihi katki lüüa. Kaunista meelepäraselt, näiteks värskete marjadega, ning naudi! Mina kasutasin maasikaid, piparmündilehti ning Kalevi uudistoodet greip tumedas šokolaadis (täitsa ostmist väärt). 

Iga kord, kui ma brüleekreemi karamelli katki teen, tuleb silme ette pilt õhukese jääkirmega kaetud lompidest, kuhu lihtsalt peab sisse hüppama, et jää katki lüüa. Oeh, laste täiskasvanute rõõmud... ;)


Maiustamise kõrvale Airi nukker, aga kui ilus mänguväljakulaul.  

 

26.6.15

Kir Royal


Kir Royal on Prantsusmaalt pärit lihtne kahest komponendist valmiv šampanjakokteil, mida traditsiooniliselt valmistatakse mustasõstralikööri ehk crème de cassis'iga. Järjest enam tehakse klassikut aga likööri asemel ka mustasõstrasiirupiga. Prantsusmaal on Kir ja Kir Royal, ehk siis vastavalt valge vein + mustasõstraliköör/siirup ning vahuvein + mustasõstraliköör/siirup pea iga restorani menüüs aperitiivide all olemas. 


Lyonis elades töötasin ma mõnda aega restoranis ettekandjana. Ka meie menüüs olid mõlemad kokteilid täiesti esindatud ning neid telliti suhteliselt tihti. Seal tegime me neid kohaliku mitte kõige kallima vahuka ja siirupiga ning kasseerisime klientidelt silmagi pilgutamata väikese klaasi eest 9 eurot. Nojah, kui nimes on royal sees, siis peab ka hind kuninglik olema...


Kir Royal on hea vaheldus lihtsalt mullijoogile suvise grillpeo alustamiseks. Kuigi tegu on prantsue juurtega kokteiliga, ei ole minu meelest patt seda Eestis ka mõne muu vahuka, näiteks prosecco ja meie kodumaise Rõngu mustasõstrasiirupiga teha. 


Kui paar suve tagasi oli popp teha mojitosid, üleeelmise suve jook oli Aperol Spritz ning eelmise oma caipirinha, siis arvan, et selle suve joogiks võiks just nimelt saada imeliselt maitsev Kir Royal. 


 

24.6.15

DIY : Söövitatud klaas


Klaasi söövitamise idee sain Martha Stewarti blogist. Kohe kui neid armsaid purke ja pudeleid nägin, tahtsin ise ka klaasi söövitamise ehk etchingu järele proovida. Mida aga ka guugeldamine ja foorumite lugemine ei andnud, oli vastus, kust vajaminevat söövitusvahendit Eestist osta saab. Jõudsin isegi nii kaugele, et vaatasin, mis ained seal koostises on ning kust keemiapoest neid leiaks. :D Õnneks asi selleni ei jõudnud ning sain Tallinnast kunstitarvete poest viimase purgi söövituspastat. (Nad ei pidavat seda enam juurde ka tellima, nii et kes tahab ise kodus sama tehnikat proovida, peab ilmselt Amazoni või eBay poole pöörduma.)


Söövitamisega uue kuue saanud klaasist saab huvitava ja personaalse kingi. Minu esimene söövitusprojekt oli pudeleid, kuhu hiljem villisin õunamahla ja kaneelipulgaga Strohhi. 



23.6.15

Piparmündisiirup


Mida teha aianurgas vaikselt metsa mõõtmeid võtva piparmündimetsaga, kui juba tee jaoks kuivama on piisavalt pandud? Ikka piparmündisiirupit! Ilus heleroheline siirup on imehea näiteks erinevate magustoitude ja kokteilide valmistamiseks. 

Suvi ja mojitod? Loomulikult käivad need kokku! Ning mündisiirupiga läheb valmistamine veel eriti nobedalt. Nii et aeda münti kitkuma! Retsept on lihtsamast lihtsam: keeda suhkrusiirup ning lase mündilehtedel seal piisavalt seista, et nad oma maitse ja värvi ära annaksid. 



Piparmündisiirup

  • 1 osa vett
  • 1 osa suhkrut
  • suur peotäis värskeid piparmündilehti
Pese ja haki piparmünt jämedalt. Kasuta nii varsi kui ka lehti. Mõõda potti samas koduses vett ja suhkrut. Kuumuta segu, kuni suhkur on sulanud. Lisa piparmündilehed ning lase üks veerandtunnike madalal kuumusel podiseda, et siirup pakseneks. Lülita pliit välja ning jäta lehed-varred pooltunnikeseks veel vedelikku kaane alla seisma. Kurna vedelik pudelitesse ning lase jahtuda. 



Peale mojitode sobib piparmündisiirup ka ideaalselt kuumade jookide sisse ning miks mitte isegi katsetada kastmetes-marinaadides? Samuti saab piparmündisiirupile mullivett lisades mõnusa jahutava limonaadi, mis kuumadel suvepäevadel kindlasti marjaks ära kulub. 

..Ja kui klaasike-tassike mündilõhnalist unistust on käes, pane mängima kaugeid rütme Ali Farka Tourélt


22.6.15

Sinepi-meemarinaadis kana


Ahoi, suvi ja grillhooaeg! Kuigi eks minu taldrikule satub nii vorsti kui ka punast liha, on minu lemmik liha, mida sütel kõrvetada, siiski kana. Tavaliselt teen kanafileele või kintsutükkidele kas jogurti- või keefirimarinaadi, aga see kord oli kuklas mee ja sinepi kooslus kummitama jäänud, ning isutas just magusvürtsika glasuuriga liha järgi. Sinep võiks kindlasti olla mõni tervete seemnetega isend. Peale selle, et neid täpikesi on ilus marinaadis ja lihal vaadata, annavad need grillilt tulnuna ka süües lisamaitset, kui tavaline nn sile sinep oleks põhiliselt ainult marinaadile kaasa aidanud. 

Ideaalne oleks kana eelmisel õhtul marinaadi panna, kuid kui on kiire, piisab ka mõnest tunnist. Kui teed marinaadi samal päeval, siis jäta liha toatemperatuurile maitsestuma. Kui aga kana on saanud üleöö külmkapis marinaadis seista, siis tõsta ta alles tunnike enne grillile minekut toatemperatuurile. Nii ei ole temperatuurivahetus liiga järsk, liha küpseb keskelt ühtlasemalt ning lõpptulemus jääb mahlasem.




Sinepi-meemarinaadis kana

1 kg kanafileed
2 sl mett
2 sl heledat ehk light sojakastet
2 sl teralist sinepit
1 apelsini riivitud koor ja mahl
kimp sibulapealseid
musta pipart
soovi korral soola

Tükelda kanafilee keskmisteks šaslõkimõõtu tükkideks. Sega mesi sojaga ühtlaseks. Lisa sinep, apelsinikoor- ja mahl ning hakitud sibulapealsed. Keeruta peale veel ohtralt musta pipart ning pane lihatükid marinaadi. Mudi kätega marinaadi liha sisse, et kõik tükid saaksid ilusasti kaetud ning kata kauss kuni grillimiseni kaanega. Minu jaoks annab soja juba piisava soolasuse, kuid kui soovid, võid vahetult enne grillimist kanale natuke ka soola lisada.



Grilli tükid valmis, vahete-vahel allesjäänud marinaadiga neid pealt pintseldades. Nii moodustub liha pinnale mõnus magus-vürtsikas glasuur.

Serveeri meelepärasega, näiteks värske salati või grillköögiviljadega. 



20.6.15

Pasha korbikesed


Kohe kui ma neid kohupiimakorpe nägin, teadsin, et tahan retsepti ka ise järgi proovida! Piimatooteid tarbin nagu noorvasikas ning ka kõik kohupiimatoidud saavad minult tavaliselt kõrgeimad punktid. Üks mu lemmikkooke ongi vanakooli kohupiimakook: mida õhemal liivataignal ning paksema kohupiimakihiga (loomulikult rosinatega), seda parem! Ka tuuletaskud kohupiimakreemiga, sotšnikud ning suvine lapsepõlvelemmik - roosa kohupiim ehk kohupiimapasta punaste sõstardega toovad minu näole alati naeratuse. :)


Korpidega on mul suhted nii ja naa: tavaliselt on nendes saia liiga palju ning täidist liiga vähe. Barankakorpides aga tundub, et saab just õige põhja-katte suhte kätte. Et retsept natuke põnevam oleks, tegin korbikestele (just -kestele, sest nad on nii väikesed ja armsad!) pashamaitselise täidise. On ju täiesti loomulik, et juunikuus tuleb pashaisu, nii nagu suvisele grillile võivad lennata verivorstid ning septembris võib vastlakuklite tegu ette tulla. 


Pasha korbikesed

35 korbikest

  • 35 väikest barankat
  • 200 g pakikohupiima
  • 2 sl suhkrut
  • 1 muna
  • 6 kuivatatud aprikoosi
  • 1 tl apelsini riivitud koort
  • 1 tl sidrunimahla
  • külma vett



Pane barankad külma vette umbes 20 minutiks likku. Raputa kuivaks ning lao küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. 

Haki aprikoosid ning riivi apelsinikoor. Sega kõik täidiseained omavahel ning jaota täidis barankadele. Alguses liiga kõrged tunduvad kuhjad vajuvad küpsedes ilusasti barankade aukudesse. Küpseta 200 kraadi juures 15-20 minutit, kuni täidis on küps.




Korbikesed said tõesti maitsvad, ja ka täiesti aktsepteeritava põhi vs kohupiim suhtega. Väikeseid ampse on hea näpu vahelt süüa ning ka lastele meeldivad nad väga - ideaalne koogi-küpsise-saiakese vahepealne maius, mida näiteks teelaual serveerida.



Kaunist filmiklassikat klaveriklahvidelt ka!


19.6.15

DIY : Klaasialused


Kui juhtub, et kodus on ligipääs puidule, (ahiküttega majade elanikud, kõrvad kikki!) siis soovitan teha ise puidust klaasialuseid. Peale praktilise poole on need kindlasti nii suvistel õuepidudel ja miks mitte ka talvistel saunaõhtutel ilusaks lauakaunistuseks. Eestimaine puiduhõng pluss isetegemise võlu ei jäta kindlasti kedagi külmaks ja võid kindel olla, et need lauakaunistused ei jää tähelepanuta.  

Hea nipp on ka mitut klaasialust kõrvuti panduna kuumaalusena kasutada.



18.6.15

Aprikoosi-õuna müslibatoonid


Pikkadel tööpäevadel on hea, kui on kotist mõni tervislik snäkk võtta, mis kiiresti ja maitsvalt kõhul õhtusöögini aitaks vastu pidada. 

Kaerahelvestest näksid jõuavad nii minu kotti päris tihti. Kui olen näiteks neid küpsiseid just teinud, võtan paar kolm ka järgmisel päeval tööle. Karpi nagu eraldi ei viitsi tassida ning ka hõbepaberisse mässituna on küpsised kerged murenema. Müslibatoonid oma nelinurkses vastupidavuses ja transpordikindluses oleks aga nagu selleks loodud!

..Ja oleme ausad, kord poes saadaval olevate käkkide koostisosasid lugenuna olen ma vankumatu ainult-ise-teen müslibatoonide pooldaja. (Neile, kes veel kunagi tahavad poe omasid tarbida, ei soovita ma nende enda südamerahuks pakendeid liiga tähelepanelikult uurida.)




17.6.15

Porgandisupp ingveriga


Laiskade või kiirete lõunate päästjad, kui supiisu on suur, aga juurviljakastist vaatab vastu tühjus, on mahlad. Tomatimahlast saab täiesti presentaabli tomatisupipõhja, ning porgandimahast, kus viljaliha sisaldus suur, maitsva porgandisupi. Kindlasti tuleks kasutada aga ilma suhkru ning lisaaineteta mahla, mis tegelikult maitselt ja konsistentsilt sarnanevad beebimehudele. 

Selle retsepti järgi tuleb magus-hapu ja vürtsikas kerge supp, mis tai suppide austajatele peaks kindlasti meeldima.




Porgandisupp ingveriga

kahele
  • 6 dl kvaliteetset porgandimahla
  • 1 tl ingveripulbrit või pöidlaotsa suurune jupp riivitud värsket ingverit
  • 2 sibulat
  • 1,5 dl külmutatud herneid
  • pool köögiviljapuljongikuubikut (nt Natur Compagnie mahedaid kuubikuid)
  • 1 sl heledat sojakastet
  • musta pipart
  • serveerimiseks maitserohelist

Mõõda porgandimahl potti. Koori ja tükelda sibul ning lisa mahlale. Siin supis meeldib mulle sibulaid mitte eelnevalt läbi praadida, et nad ka valmis supis oma tekstuuri hoiaksid. Kuumuta keemiseni, lisa puljongikuubik, soja ja ingver ning lase kümmekond minutit madalal tulel podiseda. Lisa herned ning maitsesta musta pipraga. Keeda veel mõned minutid, kuni herned on läbi kuumenenud, aga on veel helerohelist värvi. Serveeri maitserohelisega. Kuigi supp on võõramaavürtsine, sobib kõrvale just must leib. 


Oh, mis selle kevade ja popiga on? Breezeblocks oli repeat'i peal pool õhtut.. :D

16.6.15

Martsipani-mustika juustukook


Pildil oleva juustukoogiga juhtus selline õnnetus, et ta ei saanud rahulikult ahjus avatud uksega jahtuda, et pind ilus sile jääks, vaid pidi kiiresti välja tulema. Ahjul oli tol päeval veel vaja küpsiseid valmistada. Nii et vaesel koogil ei jäänud muud üle kui meile suurte lõhedega oma südantlõhestavat kurbust näidata. Õnneks oli mustikaid sügavkülmas veel täpselt nii palju, et kõik lõhed said endale marjatäidise. Põhimõtteliselt otsustas kook ise, mis mustriga teda kaunistada tuleb. :)


Kokkuvõtteks ei olnud hullu, et ahjuäpardus juhtus. Kook sai ilus, pealt mustikatest lillakas ja seest vaniljetäpiline ja martsipanimagus ja oi kui hea...




Martsipani-mustika juustukook


Põhja jaoks:
  • 180 g irish cream küpsiseid (Selga)
  • 70 g sulavõid

Täidise jaoks:
  • 200 g mustikaid (+ 1 sl tärklist, kui kasutad külmutatud marju)
  • 150 g kvaliteetset mandlimartsipani
  • 400 g maitsestamata toorjuustu
  • 300 g vaniljekohupiima pastat
  • 50 g suhkrut
  • 4 muna

Katte jaoks:
  • 50 g hapukoort
  • 1 sl suhkrut
  • mustikamahla


Kõigepealt pane martsipan sügavkülma, siis on seda hiljem kergem riivida. Eriti hea on mandlimass, kus mandleid on rohkem kui suhkrut. Eesti võrgust on laiemalt leida näiteks Odense punases pakis martsipani, kus mandleid 63%. 

Põhja jaoks purusta küpsised ning sega sulavõiga. Suru saadud puru küpsetuspaberiga kaetud 24 cm lahtikäiva koogivormi põhja. Pane vorm täidise valmistamise ajaks külma. 


Sega toasoe toorjuust kohupiima ja suhkruga. Lisa ükshaaval munad. Võta vorm külmkapist ning riivi martsipan küpsisepõhjale. Lisa ka mustikad, aga jäta umbes 5 marja kõrvale, et nendest hapukoorekatte jaoks värv välja pressida. Kui kasutad külmutatud mustikaid, sega need 1 sl tärklisega. Kui põhi on ühtlaselt mustikate-martsipaniga kaetud, vala ettevaatlikult peale toorjuustusegu. Küpseta kooki 170 kraadi juures umbes 60 minutit, kuni pealiskiht on tahke, aga kook keskelt veel natuke võdiseb.


Sega katteained: hapukoor, suhkur ning varem kõrvale pandud mustikate läbi sõela pressitud mahl. Vala ettevaatlikult hapukooresegu koogile ning küpseta samal temperatuuril veel umbes 15 minutit. Jäta kook lahtise ahjuuksega jahtuma, et järsust temperatuurimuutusest ei juhtuks nagu minul, et kook pealt lõheneb. 



Toorjuustukook on parim, kui saab üleöö jahedas seista. Kaunista meelepäraselt, näiteks värskete marjadega ja naudi! 


Kõrvale klaas kihisevat ja kõrvadele John Fortéd.





14.6.15

Pehmed pistaatsiaküpsised


Pehmed pistaatsiaküpsised on oma tekstuurilt koogi ja küpsise vahepealsed, pehmemad kui präänikud ja mitte päris madelaine'ide keeksilise tekstuuriga. Täisterajahu ja pistaatsiad annavad mõnusa pähklise maitse. Pooltele küpsistele lisasin ka hakitud šokolaadi, ning osade sööjate meelest olidki need just kõige paremad. Mulle endale meeldisid vist ilma isegi rohkem. 

Aluseks võtsin lihtsa majoneesiküpsiste retsepti, mida muutsin, kuna tahtsin teha just pistaatsiate ja täisterajahuga küpsiseid. 





Pehmed pistaatsiaküpsised

üks plaaditäis
  • 200 g majoneesi
  • 300 g täistera nisujahu
  • 2 dl suhkrut
  • 1 tl vaniljesuhkrut või pool tl vaniljekontsentraati
  • 1 tl soodat
  • peotäis või kaks hakitud pistaatsiapähkleid
  • soovi korral 50 g hakitud tumedat 70% šokolaadi

Kui poest ilma soolata pistaatsiaid ei leia, pole hullu, sobivad ka soolatud ja röstitud. Need pese jooksva veega korralikult läbi ning leota, iga poole tunni tagant vett vahetades ning uuesti üle pestes paar tundi. Võid pärast paari vahetust ka üleöö likku jätta. Nii jäävad pähklid küpsistes pehmema tekstuuriga. Sega kausis taignaained, viimasena lisa hakitud pähklid ja soovi korral ka hakitud šokolaad. Vormi ümarad pätsikesed ning pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Tainas peaks pigem tihke olema ning küpsised eriti laiali ei vaju. Küpseta pistaatsiapätsikesi 180 kraadi juures umbes 15 minutit, kuni pealt helekuldsed, aga veel pehmed. Lase restil jahtuda. 




Kuula kõrvale vanameister Bowie't.

12.6.15

Vana hea Juubel ehk kõige lihtsam rabarberikook


Kuidas maitseb Juubeli pulbrist tehtud kook, teab vist iga eestlane. Olgu see siis kas kohupiima ja purukattega, pool-ja-pool ehk purupõhja ja hapukooretäidisega, või lihtsalt biskviit-taignaga. Kui aja või köögitarvikutega on kitsas, siis aitab Juubel ikka hädast välja ning lauale jõuab tuttav kõigile maitsev ahjusoe kook. Kuigi pulbrist tehtud, lähevad Juubelikad minu maailmas ikkagi ise tehtud kookide kategooriasse. Valmis koogipulbrid on päevapäästjad ka siis, kui on minek näiteks maale ning karp mune, pakk võid, kilo jahu jne oleks tüütu ühe koogi tegemiseks kaasa osta. 

Kusjuures mida rohkem ma sellele mõtlen, siis on valmis jahusegud ikka tõesti ühed tänuväärt asjad. Meie perel on näiteks pannkoogijahu nii mõnelgi suusareisil kaasas käinud, sest munad oleks muidu autos end külmast kringliks tõmmanud ja piimast jääkamakas saanud. Ja need pühapäevahommikud, kui just-eile-oli tosinast munast on alles vaid tühi rest, aga nõudlikud näod ootavad laua taga pannukaid... Jajaa, ei kurda, et tädi Vilma ikka meie eest hoolitseb. ;)


Siin on kõige-kõige lihtsam Juubelikoogi retsept. Ei ole vaja ei purude ega erinevate kihtidega mässata, vaid lihtsalt pakki pulbrit, veidi vett ning aianurgast rabarbereid. Rabarberite lõikumine (kõik need 7 minutit) ongi ilmselt selle koogi valmistamise juures kõige kaelamurdvam tegevus. Kokkusegamise vaev, kogu kupatus ahju ning varsti saadki mahlase ahjusooja koogi lauale panna.


Kui muidu on Juubelist tehtud tainas minu maitse jaoks tsipa liiga magus, siis koos hunniku rabarberiga on magusa-hapu tasakaal just täpselt õige. Ühest pakist jätkub 24-26 cm vormile, aga plaadika jaoks läheb vaja kaks pakki.



Kõige lihtsam rabarberikook 

ahjuplaaditäis

  • 2 pakki Juubeli tordipulbrit
  • 4 dl vett
  • umbes 7-10 suuremat rabarberivart
  • soovi korral 1 tl kaneeli või jahvatatud kardemoni


Koori ja tükelda rabarber. Koguseliselt võiks seda olla umbes sama palju, kui tainast tuleb. Sega tordipulber veega ühtlaseks. Lisa rabarberitükid ning soovi korral ka kaneel või kardemon. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud sügavamale ahjuplaadile ning küpseta 180 kraadi juures umbes 35-40 minutit, kuni kook on läbi küpsenud ning pealt kuldne. Lase veidi jahtuda ning serveeri kas leigelt või külmalt. Hästi sobib siia juurde ka näiteks vaniljeplombiir. 



Kuigi koogis on rabarberi osakaal suuuur, ning tänu sellele on see veidi mure, annab seda ilusasti ka näpu vahelt süüa. Metsas või maal peetavatel aiapidudel võib seda täiesti taldrikuvabalt serveerida, kellel niitude vahel ikka liigset peenutsemist vaja. 




Ja ei ole vaja juubelit, et Juubelit teha. Ausõna. ;)

11.6.15

Valge sokolaadi ja Baileys'e juustukook


Ühele sünnipäevalauale tegin Silja Luide raamatust "Lihtsad ahvatlused" valge šokolaadi ja Baileys'e toorjuustukoogi. Valge, ilma liigsete kaunistusteta juustukook tuleb ilus, ning kooreliköör muudab maitse eriti hõrguks. 





Valge šokolaadi ja Baileys'e juustukook


Põhja jaoks:
  • 180 g irish cream maitselisi küpsiseid (Selga)
  • 70 g sulavõid

Täidise jaoks:
  • 400 g toorjuustu
  • 370 g paksu türgi jogurtit
  • 200 g valget šokolaadi
  • 4 muna
  • 50 g suhkrut
  • 5 cl Baileys't või mõnd muud koorelikööri
  • 1 sl tärklist
Katte jaoks:
  • 200 g hapukoort
  • 3 sl suhkrut
  • (1 sl Baileys't)



Põhja jaoks purusta küpsised ning sega sulavõiga. Suru segu 26 cm läbimõõduga lahtikäivasse küpsetuspaberiga kaetud koogivormi. Pane põhi täidise kokkusegamise ajaks külmkappi. 



Sega toasoe toorjuust maitsestamata jogurti ja suhkruga. Lisa kooreliköör ning ükshaaval segades munad. Lisa sulatatud šokolaad, tärklis ning sega ühtlaseks. Ained segunevad paremini, kui nad kõik, mitte ainult toorjuust, on toasoojad.



Vala täidis küpsisepõhjale ning küpseta 160 kraadi juures 60 minutit, kuni täidis on hüübinud, aga keskelt veel võdiseb. Sega katteained omavahel ning vala koogile. Küpseta kooki samal temperatuuril veel 15 minutit ning jäta ahjuuks lahti jahtuma. Minul tuli kate täidisest valgem, sest sinna likööri ei läinud. Pudelipõhi säras vastu ning ei lasknud enam ühtegi tilka välja...





Juustukook on kõige parem, kui on saanud üleöö jahedas seista. Kaunista näiteks šokolaadi kastetud maasikatega. Kook sai kreemjas ja maitsev, aga järgmisel korral lisaksin täidisesse isegi rohkem likööri.


Hõrgu koogiga maiustamist saatku hõrk muusika.




10.6.15

Kõrvitsakotletid


Mahlased kõrvitsakotletid (andsin alla ja otsustasin, et kotlet võib ka taimse pätsi kohta öelda...) valmivad kiiresti ning sobivad õhtusöögilauale liha asendama. Värske salat ja kodujuust kõrvale ning mõnus eine on serveeritud! Värske koriander sobib kotlettidesse võrratult ning aitab köögivilja maitse esile tuua.


Kõrvitsakotletid

9.6.15

Kevadlille küpsised


Õues on mis? Kevad. Vaasis on mis? Kevadlilled. Ahjus on mis? Kevadlille küpsised.


Kasutasin klassikalist retsepti, mis igal pool üle interneti ning erinevates kokaraamatutes suhteliselt üks ühele kirjas on. Glasuuri puhul asendasin kakaoglasuuri šokolaadi omaga. Ja isegi siis läksin lihtsama vastupanu teed ega hakanud šokolaadi sulatama, vaid panin igale küpsisele Odense täpselt õige suurusega glasuuršokolaadinöpsi mütsiks peale. 


Said õite head, kuigi kroonlehtede kuju vajus ahjus natuke laiali. Ei teagi miks, toorelt hoidis tainas ilusasti kuju ning oli küll ahjul õige temperatuur... Võib-olla proovin järgmisel korral täiesti ilma veeta teha, et vorm rohkem ikka "Kevadlill" oleks, mitte pruuni täpiga "Valeri". 





Küpsised "Kevadlill"

2 plaaditäit küpsiseid
  • 250 g jahu
  • 170 g võid
  • 90 g suhkrut
  • 1 tl vaniljesuhkrut
  • 1 muna
  • 2 sl vett


  • glasuuriks Odense tumeda šokolaadi glasuurnööpe



Võta või ja muna varem külmkapist välja, et nad oleksid toasoojad. Nii segunevad ained paremini. Vahusta või ja suhkur. Lisa muna, vesi, vaniljesuhkur ja viimasena jahu. Pritsi taignapritsiga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile lillekesed. Küpseta 200 kraadi juures umbes 15 minutit, kuni küpsised on kuldsed. Võta plaat välja ning aseta igale kuumale küpsisele šokolaadinööp. Küpsise kuumus sulatab šokolaadi ise lillekeste külge.





Naudi nostalgialainet ja ainult imesta, kui kiiresti ühed küpsised võivad aluselt kaduda.  Muusikaks üks laul. kadedusest. Mis mulle millegi pärast alati Londoniga seostub.

8.6.15

Verev oblikasupp


Kui oblikatest muud välja võluda ei ole mahti, siis üks kevadine ja nostalgiline supp on kindla peale minek. Kuigi minu peres ei ole just oblikasuppi tihti tehtud, olen siit-sealt ikka seda maitsnud. Ja ikka on tegu sarnase retsepti järgi tehtud hapu maitsega supiga, kus leemes ujuvad kruubid ning krooniks kausil keedumuna ja maitseroheline. See üks ja õige supp, nii nagu seljanka või hernesupi peale mõeldes tuleb inimestel silme ette tavaliselt ikka sama kaader.


Seekord segasin aga kokku kaks retsepti: prantsusepärase kreemja tanguvaba oblikasupi ning meile tuntud supi oma. Prantsusmaal tehakse tavaliselt lihtsalt koorene leem oblikalehtedega, mida paksendatakse munakollase ning crème fraîche'i seguga, ja kuhu vahel lisatakse ka jahu. Mina kasutasin aga vana head toorjuustu, et supp kooreseks saada. Eesti poolt võtsin aga serveeringu, keedumuna ning murulauguga. Kokku tuli väga maitsev, vitamiinirikas ning kerge suvine supp, vahvalt roosa pealekauba, kuna kasutasin verevat oblikat. 




Verev oblikasupp

kahele
  • suur kimp (või üks pott) verevat oblikat
  • 4 dl vett
  • 1 suurem või 2 väiksemat sibulat
  • praadimiseks võid
  • 50 g maitsestamata toorjuustu
  • soola
  • musta pipart
  • serveerimiseks keedumuna ja murulauku


Koori ja haki sibul. Kuumuta potipõhjas või ning prae sibul koos tera soolaga (et poti põhja ei hakkaks) klaasjaks. Lisa vesi ning kuumuta keemiseni. Pese ja haki oblikad ning lisa potti. Lase umbes viis minutit podiseda ning sega sisse ka toorjuust. Lase supil paar minutit pakseneda ning maitsesta soola ja pipraga. Serveeri hakitud keedumuna ja murulauguga.


Kevad kausis! Ja kõrvale sobib kiluvõiku ning Fleet Foxes nagu valatult.

7.6.15

Keefirikarask tüümianiga


Pühapäevad ja küpsetamine lihtsalt käivad kuidagi kokku. Ja kui isegi suurt vaaritamist ette ei taha võtta, (sest oleme ausad, kui õues on päike, siis ei sunni ükski vägi kaua plita ees seisma) siis väike keefirikarask jõuab kuidagi iseenesest ahju. Sel korral maitset lisamas tüümian.


Kui karaskit süüakse tihti lihtsalt või või mõne soolase kattega, siis see tüümianiga isend sobib ideaalselt mee ning kui veel kapis on, siis ka hapukama õunamoosiga, mm... Mingid koogimõtted ei tule isegi pähe, kui selline amps käes ilutseb. 




Keefirikarask

  • 4 dl keefirit
  • 1 muna
  • 4 dl odrajahu
  • 1 sl suhkrut
  • 2 tl soola
  • 1 kuhjaga tl kuivatatud tüümiani + peale raputamiseks
  • 1 tl soodat
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 50 g sulavõid


Klopi muna soola ja suhkruga lahti. Lisa keefir ja omavahel segatud kuivained. Viimasena sega sisse sulavõi. Pane tainas korralikult võitatud või küpsetuspaberiga kaetud lemmikusse karaskivormi (nii leiva- kui ka ümmargune sobib hästi) ning raputa peale veel natuke tüümiani. Küpseta 180 kraadi juures umbes 30 minutit, kuni karask on pealt helekuldne. Lase natuke vormis jahtuda ning taheneda ning kummuta ettevaatlikult lõikelauale. Hoia karaskit köögirätikusse mähituna, nii püsib ta kauem värske ja pehme.



Paku soojalt klaasi piimaga, ah nostalgia missugune! Ja las vaikne José kitarrimäng paitab kõrvu. 

6.6.15

Ingveri-mandli rabarberikook


Veel üks kevadine rabarberikook, seekord õe sünnipäevalauale tema töökohta. Kuna jällegi pidi kook transpordi vormis läbima, siis ka pildile jäi rõngas kook.


Ingver jätab õrna maitsenüansi ning seda, et mandlid ja rabarber sobivad imeliselt kokku, teavad ju kõik. Laastud koogil annavad tosca välimuse ning muudavad üldmulje pidulikuks. Nii et üks tegelikult lihtne kook, mis sobib miks mitte ka peenemale lauale. 




5.6.15

Peedi-kikerhernepätsid


Need on ühed mõnusad lihata pallid, maitsevad ühtmoodi hästi nii soojalt kui ka külmalt. Peedist saavad pätsikesed maitse ja värvi, kikerhernes lisab tekstuuri. Et pallid hästi koos püsiksid, lisasin ka muna, aga kui suurendada herneste kogust või lisada segule paar supilusikatäit jahu ning lasta sel kümmekond minutit paisuda, peaks ka munavabalt hakkama saama. 



Peet + kodujuust, mööda ei saa panna!