5.6.15

Peedi-kikerhernepätsid


Need on ühed mõnusad lihata pallid, maitsevad ühtmoodi hästi nii soojalt kui ka külmalt. Peedist saavad pätsikesed maitse ja värvi, kikerhernes lisab tekstuuri. Et pallid hästi koos püsiksid, lisasin ka muna, aga kui suurendada herneste kogust või lisada segule paar supilusikatäit jahu ning lasta sel kümmekond minutit paisuda, peaks ka munavabalt hakkama saama. 



Peet + kodujuust, mööda ei saa panna!



Neile pätsikestele oli nime päris keeruline leida. Falafelid nad ju ei ole. Ja kotleti mõõtu ei anna nad välja ei suuruselt ega ka sisult (sõna kotlet tuleb prantsusekeelsest sõnast côtelette, diminutiiv côte'ist ehk looma küljest). Aga isegi etümoloogiat kõvale jättes on need pätsid liiga väikesed, et kotleti nime väärida. Kuna aste väiksem suurusühik on minu sõnavaras lihapall, mis aga neile samuti kohe üldse ei sobi, (ja ega lihatapall parem ei ole,) siis las ta pealegi olla päts. Ilus eesti sõna ja nimi. ;)


Tublid võivad loomulikult kikerherned ja peedid ise keeta. Minul see kord seda aega ei olnud, nii et nii hernes kui ka peet tulid juba ettevalmistatud kujul koju.




Peedi-kikerhernepätsid 

15 väiksemat pätsi, kahele-kolmele
  • 300 g keedupeeti
  • 400 g kikerhernekonserv
  • 1 suur või 2 väikest sibulat
  • õli praadimiseks
  • 1 muna
  • soola
  • pipart
  • 0,5 tl köömneid
  • 0,5 tl vürtsköömneid

Koori ja tükelda sibul ning prae õlis kuldseks. Nõruta kikerherned ning tambi puruks, jättes mõned suuremad tükid ka sisse. Lisa hernepudrule riivitud peet, sibulad, muna ja maitseained ning sega tainas valmis. Vormi kätega 15 pallikest, pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta 200 kraadi juures umbes pool tundi, kuni pätsid on pealt krõbedad. Serveeri näiteks kodujuustuga. 


Tuulisesse päeva sobib veidi kurvapoolne armastajate lugu




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar