Esimene väikene paus postitamises tuli seoses PUHKUSE ja kõikidest arvutilistest eemalolekuga. Või noh, eks telefon oli ikkagi kaasas, pilti tuleb ju teha!
Esimesed peatused viisid Tartusse ja sealt edasi Kanepi külje alla kohalikku harrastusteatrit vaatama. Pikad jalutuskäigud põldude ja lautade vahel, väikeste piknikupausidega koos külma valge veini ja maiustustega. Sõbranna Triinu loodusõpetuse tunnis kordasime üle, mis vahe ikka rukkil-nisul-odral-kaeral on. Ja teatripaigas kännu otsas mugida talutädi värskelt küpsetatud pannkooke selleaastase kirsi-maasikamoosiga. Ja õhtul kogemata sattuda juubelitähistamise pidulauda, kus juttu jätkus hiliste öötundideni. Põltsamaa kaunis lahkus!
Edasi põrutasin Võrtsjärve äärde suvepäevatama ja paadiga sõitma ja murumänge mängima ja saunatama-suplema. Toredus ise! Ja tore oli ka see, et katusealune oli. :D Ei olnud see lubatud kuumalaine veel selleks hetkeks Eestimaale jõudnud. Aga liiga märjaks ei saanud ja õhtused tantsurütmid ei lubanud ka jahedal kontidesse pugeda. Botikud kinnitasid jällegi fakti, et plätude kõrval on nad tähtsaimad suvejalanõud number 2.
Võrtsu äärest viis tee Tartumaale Nõela külla, kus veetsin nädalavahetuse perekeskis maakodus. Talvised marjavarud said vaarika-sõstra karpide näol kõvasti tagavara ja tundub, et sel aastal saab ka astelpajumarju! Vähemalt olid rohelised nöpsid ilusasti okstel reas. Loodame nüüd, et pealepandud linnuvõrk ka peab ja ainult rootsud meile kuu pärast valmis mammude asemel vastu ei vaata.
Ka kirsse sai korjatud, muru peal istudes. Nimelt oli kirsipuu ilmselt tormiga katki läinud, marjad aga okstel just valminud. Nii et korjasime siis kirsse murul rätsepistes istudes ja oksa marjadega järjest enda poole tõmmates. Eks nad sellised Eesti hapud pisikirsid ole, mis mahlaks passivad parajalt, aga kive eemaldada on keeruline. Veel vaatab, mida kõike neist saab. Maalt lahkusime igal juhul kahe pesukausitäie punase iluga.
Kui maatiirud tehtud, viis ring edasi Tartusse ja Tartuffile. Filmid sisustasid õhtupoolikud, aga päevad veetsin vanaema juures aias. Vaarikauputus on vist üle-Eestiline nähtus sel aastal. Korjasin siis minagi palju jaksasin ja sõin end samal ajal marjaks. Ei saa vist eales küllalt värsketest magusatest vaarikatest-mustadest sõstardest!
Kui pärastlõunaleitsak korra tuppa ajas, leidsin raamatukapist aarde!
..Ja disaininäiteid eilsest Eestist.
Selle suve esimese vanaema aia tomati ära söömise au sain mina. Lihtsalt leival, milline õndsus... Õnneks kasvuhoone lubab, et ega viimaseks see ei jää.. ;)
Ja vanaema viinamarjad! Sel aastal tulevad nad vist suuremad kui kunagi varem. Kaunid kobarad ripuvad reas ja vanaema laulab kõrval "..Ja siis kui kobaratest neist saab viimaks šampanja". :)
Söögist nii palju, et värsket kraami taldrikul jagub, kuuma ilmaga eriti midagi liiga keerulist ei tahagi, peedi-kodujuustu-heeringa salat või kiire supp sobivad ideaalselt. Maal hautasime pikalt puupliidil köögivilju suitsusingiga, umbehea sai! Ikka nii, et õhtal potti ja järgmise päeva lõuna mureta. Magusaklassikaks on kohupiim marjadega, kas otse kausist, igaüks aeda marjajahile, või näiteks kohupiim küpsisetükkide, tilga piima ja hunniku marjadega segatult kausimagustoiduna. Ja maal oma aia mummude värske meega sepikuviilust klaasi piimaga ei ütle ka ära, oeh.. Õndsus ju!
Tartus käisime söömas Truffe'is ja Café Noiris. Aga sellest lähemalt juba mõnes teises postituses!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar