05.10.15

Õun + Rukis + Õun + Rukis


Tänased peategelased said kokku koogis koos hapukoorega ja muffinivormides krõbeda kaerapuru all. Soovitan soojalt! (Tegelikult soovitan kooki külmalt ja muffineid leigelt, aga nii vist ei sobi kirjutada. Hirmutab ära. Nii et kui juba niikuinii valetamiseks läks, siis:)  Soovitan tulikuumalt ovatsioonide saatel!


Õunad. Terve aed õunu täis. Pisikesi ja hapusid, aga ikkagi õunu. Kuigi juba augustikuust alates lubasid õuntest lookas oksad head saaki, tundub, et pikk kuivaperiood ei lasknud viljadel kasvada ja ussipuru on selleaastase ubinarinde märksõna. Muide, kui nimetus ubin tuleb sõnast uba, mis kunagi tähendas eesti keeles kõike väikest ja ümarat, siis ongi õunad traditsiooniliselt meie Maarjamaal väikesed ja sel sügisel võivad vissid ja pabulad uhkusega vaarvanemate auks ubinate nime kanda. Ei mingeid Jonagolde ega Granny Smith'e meie uibude küljes! Kõik on täiesti normaalne ja ei tasu õunte alamõõdulise diameetri pärast pajalappi nurka visata! Koogid vajavad küpsetamist. Hapud õunad sobivadki kooki paremini kui magusad ja pole see väikeste õunte puhastamine üldse nii hull: kui seltskond on hea, läheb aeg lennates. Mina olin küll üksi, aga ega enda seltskonna üle ka ei kurda. Sai kõik jutud räägitud. ;) 



Sel sügisel võtsin endale eesti köögi grand old lady Salme Masso "Õunaraamatu" lehitseda, et ka sealt retseptidest midagi järgi proovida. Sai kinnitust fakt, et õunad sobivad vist absoluutselt kõikidesse toitudesse. Üllatus oli, et hoidiste sektsioonis moose ei olnudki. Ega ka mujal raamatus. Ei tea kas seda sõna siis üldse ei kasutatud? Olid kompotid, võided, marmelaadid, keedised, džemmid, tarretised, sukaadid, pastilaad, kreemid, vahud, püreed, jms, aga moose njetu. Oli ikka päris veidraid asju ka. näiteks liha kõrvale õunakaste kondenspiimaga (ilma suhkruta ikka, mul läks sekund enne kui aju selle registreeris ja see sekund juba jõudis õlg väriseda.) :D Tegemist ootavaid retsepte jagus ka. Proua Masso teadis, mis sülg suhu sulg paberile tõi.



Rukis sobib õunaga nagu valatult, eestimaised maitsed koos, üks kangem kui teine. Siin maamullas kinni ja end lahti ei lase. (Kusjuures täiesti juhuslikult on täna õhtul just leivateema pagarisaates. Tegelikult ka ei kopinud, minu leivavilja-õunapunniküpsetised on juba ammu ahjust tulnud ja kõhtu kadunud!) 


Esiteks siis kook. Rukkijahu pähkline maitse ja õunad, hapukoort sekka ja kaerahelbed katteks - sügisidüll taldrikul. Ja kui veel jaksab oodata, kuni kook jahtub, on tulemus veel eriti maitsev. Kiitsid nii suured kui ka väikesed. 


Väikeõde tegi ja saatis pildi, kuna ise unustasin...

Rukkipõhjal õuna-hapukoorekook

26-cm vorm

Põhi:
  • 100 g võid
  • 1 muna
  • 1 dl suhkrut
  • 3 dl täistera rukkijahu
  • näpuotsatäis soola
  • 1 tl küpsetuspulbrit
Täidis:
  • 6-7 keskmist haput õuna
  • 1 sl sidrunimahla
  • 2 muna
  • 4 dl 20% hapukoort
  • 2 sl suhkrut
  • veidi riivitud muskaatpähklit
Purukate:
  • 75 g võid
  • 1,5 dl suhkrut
  • 2 dl täistera kaerahelbeid
  • 1 dl täistera rukkijahu
  • 2 tl jahvatatud kaneeli

Pehmenda põhja jaoks või ja näpi küpsetuspulbriga segatud rukkijahu, suhkru ja soolaga puruks. Lisa muna ja sega taignaks. Suru lahtikäiva küpsetuspaberiga kaetud vormi põhja, täksi kahvliga auguliseks ja pane külmkappi ootama. Pese ja puhasta õunad, koor jäta ikka alles. Haki kuubikuteks ja pigista peale 1 sl sidrunimahla, et õunad pruuniks ei läheks. Sega hapukoor vähese suhkru, munade ja muskaatpähkliga. Küpseta põhja 180 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni põhi on pealt kuiv. 


Las kook vormis puhkab


Vala põhjale õunad, õuntele täidis ning küpseta kooki 180 kraadi juures 25 minutit. Näpi katteained omavahel puruks. Puista puru koogile ning küpseta veel 15 minutit, tõstes temperatuuri 200 kraadini, kuni kook on pealt krõbe ja valmis. Lase vormis jahtuda ja taheneda. Hapukoorekoogid on minu meelest parimad, kui on saanud täielikult jahtuda ja veidi seista. Ma tean küll, kui raske köögis levivate ahjuõunalõhnadega seda välja mängida on, aga eks igaüks ise teab, millega riskib!





Teiseks said õun ja rukis kokku muffinites, krõbeda kaerahelbepuru all. Inspriatsioon siit. Cups'id grammideks, suhkrut vähendasin USA retsepte teades juba eos, jogurti asemel hapukoor, nisu asemel taignas rukis, purus kaer ja sinna see algne retsept läks... Ja vaatan, et kogemata on mõlemad retseptid gluteenivabad saanud. Juhuslik popp värk.



Kaerakrõbedad rukki-õunamuffinid

12 muffinit
  • 250 g täistera rukkijahu
  • 80 g suhkrut
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 0,5 tl soola
  • 1 tl kaneeli
  • 2 muna
  • 50 g võid
  • 100 g 20% hapukoort
  • 1 tl koduteht vaniljeessentsi v meelepärast vaniljemaitseandjat
  • 3 õuna
Puru:
  • 2 sl külma võid
  • 4 sl täistera kaerahelbeid
  • 1 sl täistera rukkijahu
  • 2 sl suhkrut
  • 1-2 tl kaneeli

Sega kuivained omavahel. Teises kausis vahusta toasoojad munad, veidi jahtunud sulavõi, hapukoor ja vaniljeessents. Pese, puhasta ja tükelda õunad väikesteks tükkideks. Koor jäta alles, seal kõik see vitamiiniheadus sees! Sega kõigi kolme kausi sisud omavahel ning täida paberiga vooderdatud muffinipanni augud ääreni täis. 




Näpi puruained omavahel ja pudista muffinitele. Võid puru veidi taignasse suruda, kui tundub, et muidu külge ei jää. Küpseta muffineid pöördõhuta 200 kraadi juures 25-30 minutit, kuni nad on pealt kuldpruunid. Kuna tainas on 100% rukkijahust ja sisaldab palju õuna, ei kerki muffinid eriti, aga jäävad siiski väga mahlased. Lase muffinitel vormis veidi taheneda enne kui nad restile jahtuma tõstad. Parimad leigelt, näiteks tassi münditeega.






Täna laulusoovituse asemel vanarahva targad sõnad:  
Ei tasu püssi rukkisse visata!

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar