30.11.16

Gluteenivabad riisijahust piparkoogid


Esimene advent juba möödas, on viimane aeg jõuluküpsetiste hooaeg avada!





28.11.16

Buda & Pest


Veetsin ühe novembrinädala Budapestis, ning mõtlesin, et kirjutan mõne sõna oma reisist ka siin. Toidust tuleb juttu ka, aga retseptivabalt.




25.11.16

Kohupiima-hapukoorekook


Tean tean, olen ajast maas, aga viimasel ajal on nii kiire olnud, et isadepäevakoogipostituseni jõuan alles nüüd. 





13.11.16

Kõrvitsadipp pesto ainetel ning riisijahust näkileivad


Kõigepealt, imelist isadepäeva kõigile isadele, vanaisadele ja ristiisadele! :)


Ja hurraa ka teiselt lainelt! Jälle on aeg kohvrit pakkida. Sel korral on sihiks Ungari ning Budapest. Põnevus ja ärevus on laes, ei ole ma veel ei sinna linna ega riiki sattunud oma elu jooksul. Kuigi esmajärgus on ikka tegu tööreisiga, on mul aega ka Budapestis ise ringi hulkuda. Piltidelt tundub, et tegu on ühe maagilisema linnaga Euroopas. Arhitektuuripärlid reas ning Doonau Budat ja Pesti jagamas-ühendamas. Kõlab nagu kilomeetreid ja kilomeetreid jalutusnaudingut! ...Siinkohal peaks vist oma ühele kannale jooksmisest tekkinud villi kriitilise pilguga üle vaatama ja talle vajaliku pehmenduse kaasa pakkima. Sest ei sellistel pisiasjadel ma oma linnaavastusrekte küll ei lase ära rikkuda. 


Oeh, ja siis loomulikult ungari köök! Guljašši ja letšot armastan ma juba praegu väga, ja loodetavasti saan nad ka autentsel kujul ära proovida. Ja siis veel ungari veinid... Ma parem ei hakka... :D




8.11.16

Pohla-martsipani tatramuffinid



Pohl + martsipan on minu lemmikkringlitäidis (jah, ikka see kuulus Café Boulevard'i kringel, mis parimate kringlite esikolmes on!), ning ka kõikides muudes küpsetistes on see duo alati kindla peale minek. Just hiljuti postitas Marit ka oma blogis Magusad fotod oma blogi viienda sünnipäeva puhul ühe pohla-martsipanikringli retsepti - näeb ju imehea välja! Kui selle kaunitari kõrval minu pohla-martsipani tatrakäkke vaadata, tundub nagu oleks läikiv tuttuus auto ja 93ndast aastast pärit rulluisud kõrvuti pandud. 



5.11.16

Brändi extra


Need koogikesed on mul "asjad, mida kusagil olen maitsnud ja küll kunagi kodus järgi proovin" nimekirjas juba iidamast-aadamast olnud. Olümpia hotelli esimesel korrusel oleva Café Boulevard'i menüüs on juba vähemalt 15 aastat olnud koogid nimega Brändi extra. Olgu, nimi oli vist varem neil mingi muu, aga koogikeste välimus ja olemus ei ole aastatega muutunud. Või, noh, veidi on nad väiksemaks jäänud (või olen mina kasvanud?) ja hind selle võrra kosunud. 


Kunagi, kui ma veel koolilaps olin, käisime perega esimest septembrit alati kohvikus tähistamas, ning päris mitmel aastal läksime just Café Boulevard'i. Pärast esimest korda, kui keegi neid kooke tellis, jäid nad meie pere püsimenüüsse. Kus on siiamaani. ;)





2.11.16

Jaffa koogikesed


Jaffa koogikeste või küpsistega kohtus vist iga eestlane esimest korda LU kaubamärgi pakki avades. Nüüd leiab poest peale LU Pim'si nii Maiasmoka, Milka, kui ka kõikvõimalike omamärgi à la Rimi jms jaffa küpsiseid. Kui originaalis on jaffa koogikesed alati apelsinimarmelaadiga, siis ka kõik muud maitsed, eriti just kirss ja vaarikas, on kiiresti popiks saanud. Kui ma nüüd mõtlen, siis ka ise olen ma pigem "mõne punase" marmelaadiga varianti ostnud, kui apelsini omasid. Aga mis iganes värvi moos vahel, üldretsept on koogikestel alati sama: õhuke biskviit, hapukas marmelaad ning kõige peal hõrk šokolaadikiht.



1.11.16

Linnalapse puhkus ehk Önn ja ilu Saaremaal


Juba nii mitu kenat kuud tagasi (khmm, august siis) käisime ühel nädalavahetusel tiiru Saaremaal. Aga et ikka märk maha jääks ja ära ei unustaks seda eluiluolu, siis kirjutan möne söna siia ka. Postituse kirjutasin valmis juba ammu, aga kuna no vot üht pilti ei saanud varem kätte (see juurikas, mis allpool on), jöuab publish nupp alles nüüd käiku.


Mis siis toimus? Meil kukkus välja üks igati öige Eestimaine minipuhkus - kodust kaugel ja isegi üle vee sai söita. Söpru näha ja hästi aega veeta. Veidi ka ringi turistida, natuke kohalike üle naerda ja silmad pärani linnalast mängida. Linnalapse momente oli lausa nii palju, et väärivad eraldi väljatoomist.



Linnalaps vol 1. Jah - hommikukohvi jaoks käisime varavalges paari kilomeetri kaugusel talus piima järel. Nii vahva iseteenindus oli! Muudkui aga vöta automatiseeritud jahutist palju piima tahad, pärast pese köik lehtrid-ämbrid-käed vooliku all puhtaks, märgi ruudulisse kaustikusse üles, kes sa olid, ning jäta plekk-karpi raha. Liitri värske maapiima eest tahtis talunik 60 senti. Ilus elu! 


Piim oli töesti maitsev ning enne mandrile tagasisöitu käisime veel kord sealt läbi, et kõik pudelid seda headust täis tankida - maapiim pidi väga hästi ka seisma. Ühe liitriga oli plaan see hapupiimaks lasta, aga nii pikalt ta ei elanud...



Mida lehmad joovad?