24.04.18

Tatrakarask


Tulin eile kevadiselt puhkuselt tagasi Eestisse ning olen ikka veel reisimuljetest pilvedes. Tee (või noh, Air Baltic, kui täpne olla) viis Georgiasse ning peale vaimustava kohaliku kultuuri, südamesooja külalislahkuse ja hingematvalt ilusate mägede võttis meie reisiseltskonnal põlved nõrgaks ka kohalik toidukultuur. Viimasel õhtusöögil ohkas üks reisikaaslastest ühel hetkel nukralt, pani kahvli käest ning küsis: "Aga mida ma tagasi Eestis olles sööma hakkan?" Tõsi ta on, et latt on kõrgel ning nüüd tagasi Maarjamaal, olen kindel, et näiteks kreeka pähklid satuvad palju tihemini ostukorvi kui muidu ning et georgia veiniriiulist ei lähe ma kohe kindlasti ükskõikse pilguga mööda. 



16.04.18

Veidi tuunitud prantsuse šokolaadikook


Imelihtne koogike, mis eestimaises laiemas ringis on tuntud ka prantsuse šokolaadikoogi nime all, on vist enamike kohalike šokolaadisõprade koogitaldrikule vähemalt korra jõudnud. Koostisosade nimekiri on lühike ning eksimisvõimalus pea olematu - kellele siis selline kook ei meeldiks! Aga kuna selle hea lihtsa koogi saab veel palju paremaks muuta, kui ainult paar väääikest muudatust retseptis teha, siis panen veidi tuunitud retsepti ka siia blogisse üles. 


Kohv on ammu tuntud kui šokolaadi maitse parem esiletooja, nagu ka näiteks vanilje ja tonka uba, ning minu arvates ei saa ühes šokolaadikoogis häid röstitud pähkleid kunagi liiga palju olla. 




10.04.18

Bataadi-paprikapüreesupp


Appii! Sellist võitlust kevade ja talve vahel ei ole ma vist kunagi näinud. Päevitusilm vaheldumas lumetormiga, ja nii mitu korda järjest! 

Kuni aga hommikul autokatused veel valged on, ükskõik, mis kalendrist vastu vaatab ja ükskõik, et päeva peale täituvad terrassid optimistlikest talvekahvatult arglikest paljatest käsivartest (ja säärtest), siis päris suvepuhkusele kuumi suppe ja hautiseid ma veel ei saadaks. 

Siin üks mahe ja maitsev bataadi-paprikasupp, seltsiks tšillihelbeid ning soojendavat vürtsi. Hooajaülene maitseelamus. 




02.04.18

Guacamole täidetud munad


Ma loodan, et teil kõigil olid vahvad lihavõtted, pereringis ning toredaid omale kalliks saanud kombeid jälgides. Kellel mune koksides, kel martsipanikujukesi otsides (meie pere ei teagi kust alguse saanud äge veidrus), kellel šokolaadisematel radadel. Peaasi ikka, et armsate inimestega koos ning hea tujuga - paukugu väljas kas või pakane. 


Ja kel juhtub vaagnal post-pühade traditsioonide kohaselt hunnik keedumune uusi retsepte ootavat, siis...