Palju õnne, kaunis kodumaa!
Tähistamine algas eile hommikul juba päikesetõusul, kui käisin Toompeal lippu üles laulmas. See on ikka üks ilmatuma ilus traditsioon! Ning kui palju ikka annab päevale juurde hea ilm! Päikesekissis silmad toovad inimestel naeratuse näole, tänaval sooviti võõrastele heasüdamlikult ilusat Vabariigi aastapäeva ning terve Eesti tähistas üksmeeles. Kui tore. Võiks sellist kokkuhoidmist tihemini olla.
Kuigi tuul oli mega, käisin ka Põhja-Tallinnas mere ääres jooksuringil ja et päeva teemaga kaasa minna, leidsin Spotify'st ühe laulupeo nimelise playlist'i. Polegi varem jooksnud, "Kungla rahvas" ja "Mesipuu" kõrvus. Igati kena vaheldus.
Ja jõudsin ka linnast välja Laulasmaale, et ikka esinduslik saunade-vihtlemiste-kiluvõikude-kleidikommentaatorite tähistamine ka punktid kirja saaks. Laulasmaal mere ääres jalutades aga linnas tore ja värskendav tundunud tuul enam nii vahva ei olnud. Terve Kloogaranna ja Laulasmaa rannariba on kadunud, meri peale tunginud ning meetreid kallast neelanud. Kuna sisemaalt toidavad siin-seal looklevaid ojasid ka kerkinud põhjavesi, on igal pool näha üleujutatud krunte, isegi autoteid, kust kuiva jalaga (ega ka pahkluuga) läbi ei saa. Päris karm. Kuna pidime ranna puudumise tõttu oma 'jalutuskäigule rannal' hoopis läbi kaldaäärse võsa teed rajama, saime ka korraliku prüginoosi. Muidu rannal jalutades koristavad kohalikud jooksvalt sinna jäetud või uhutud prügi kiirelt ära, nii et loodus on ilus puhas. Tundus, et rannast mõned meetrid eemal peetud võsapeod jäävad aga korralikel 'koristajatel' kahe silma vahele. Minu saak oli näiteks 3 pirni Fizz purki, 1 sildita klaaspudel (õlu või cooler ehk?) ja väike viinapudel. Minu kaaslane leidis 2 pudelit ja katkise veinipudeli. Lisaks veel plastikutükke siit-sealt. Oeh. Peame vist hakkama kotte taskusse panema, kui jalutamas käime, sest sellised kogused enam kätte hästi ei taha mahtuda.
Aga nüüd koogilainele. Tatrajahu, astelpajud, Eesti piimast (loodetavasti?) valmistatud toorjuust ja rõõsk koor. Sobib kodumaise pidupäeva puhuks küll. Muretaigna põhja idee sain prantsusekeelsest kokandus-podcast'ist "On va déguster".
Tähistamine algas eile hommikul juba päikesetõusul, kui käisin Toompeal lippu üles laulmas. See on ikka üks ilmatuma ilus traditsioon! Ning kui palju ikka annab päevale juurde hea ilm! Päikesekissis silmad toovad inimestel naeratuse näole, tänaval sooviti võõrastele heasüdamlikult ilusat Vabariigi aastapäeva ning terve Eesti tähistas üksmeeles. Kui tore. Võiks sellist kokkuhoidmist tihemini olla.
Kuigi tuul oli mega, käisin ka Põhja-Tallinnas mere ääres jooksuringil ja et päeva teemaga kaasa minna, leidsin Spotify'st ühe laulupeo nimelise playlist'i. Polegi varem jooksnud, "Kungla rahvas" ja "Mesipuu" kõrvus. Igati kena vaheldus.
Ja jõudsin ka linnast välja Laulasmaale, et ikka esinduslik saunade-vihtlemiste-kiluvõikude-kleidikommentaatorite tähistamine ka punktid kirja saaks. Laulasmaal mere ääres jalutades aga linnas tore ja värskendav tundunud tuul enam nii vahva ei olnud. Terve Kloogaranna ja Laulasmaa rannariba on kadunud, meri peale tunginud ning meetreid kallast neelanud. Kuna sisemaalt toidavad siin-seal looklevaid ojasid ka kerkinud põhjavesi, on igal pool näha üleujutatud krunte, isegi autoteid, kust kuiva jalaga (ega ka pahkluuga) läbi ei saa. Päris karm. Kuna pidime ranna puudumise tõttu oma 'jalutuskäigule rannal' hoopis läbi kaldaäärse võsa teed rajama, saime ka korraliku prüginoosi. Muidu rannal jalutades koristavad kohalikud jooksvalt sinna jäetud või uhutud prügi kiirelt ära, nii et loodus on ilus puhas. Tundus, et rannast mõned meetrid eemal peetud võsapeod jäävad aga korralikel 'koristajatel' kahe silma vahele. Minu saak oli näiteks 3 pirni Fizz purki, 1 sildita klaaspudel (õlu või cooler ehk?) ja väike viinapudel. Minu kaaslane leidis 2 pudelit ja katkise veinipudeli. Lisaks veel plastikutükke siit-sealt. Oeh. Peame vist hakkama kotte taskusse panema, kui jalutamas käime, sest sellised kogused enam kätte hästi ei taha mahtuda.
Aga nüüd koogilainele. Tatrajahu, astelpajud, Eesti piimast (loodetavasti?) valmistatud toorjuust ja rõõsk koor. Sobib kodumaise pidupäeva puhuks küll. Muretaigna põhja idee sain prantsusekeelsest kokandus-podcast'ist "On va déguster".
Astelpaju-toorjuustukook
20-22-cm vorm
Tatrajahu muretainas:
- 70 g võid
- 70 g tuhksuhkrut
- 50 g mandlijahu
- näpuotsatäis soola
- 1 tl vaniljeessentsi
- 50 g riisijahu
- 90 g toortatrajahu
- pool lahtiklopitud muna
Täidis:
- 150 g maitsestamata toorjuustu
- 75 g valget šokolaadi
- 1 dl rõõska koort
- 150 g külmutatud või värskeid astelpajumarju
Klopi toasoe või suhkruga ühtlaseks. Lisa mandlijahu, sool ning vanilje. Seejärel mõõda kaussi jahud ning muna. Ülejäänud pool muna lisa omletti, pannkoogitaignasse või mõnda muusse küpsetisse. Sõtku segu taignaks ning lase pool tundi külmkapis taheneda. Rulli tainas õhukeseks ning kata vormi põhi ja küljed taignaga. Küpseta 180 kraadi juures 25-30 minutit, kuni põhi on küps.
Sulata valge šokolaad ning sega toasooja toorjuustuga ühtlaseks. Vahusta koor. Lisa umbes neljandik vahukoort šokolaadi-toorjuustusegule ning klopi ühtlaseks. Seejärel lisa õrnalt segades ülejäänud vahukoor. Vala segu koogipõhjale ning puista peale marjad. Serveeri kohe või lase serveerimiseni külmkapis seista.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar