19.8.20

Lihtsad rukki-kamaküpsised


Viimaks puhkus! Ah, mis toredus, OOO emailile peale lükata, kõikjal tööplatvormidel sõnumid snooze'ida ja äratuskella nädalake mitte näppida. Tegelikult olen niikuinii varajane ärkaja ja see kellake igapäevaselt kasutust ei leia, aga mõte loeb!




Ja ujuma! Igal pool, kuhu vähegi jõuab. Linnas ja maal. Kultuurilist elamust pakkuvas Pikakaris, kus põõsas alati mõnd vorsti sussutatakse ja näeb nii pehmeid kui karvaseid, perepaketis pooleteiseliitrised Kellukesed lastel, purgi Fizz prouadel ja kas kaheliitrised pilkud või järjest avanevad sikspäki Sassid härrastel. Ja esmaspäevaselt inimtühjal Laulasmaal, kus mingi ime läbi sel aastal ei peagi kilomeetrit kõndima, enne kui ujumissügavusse jõuad ja isegi vetikad on vehkat teinud. Jutud käivad, et mõni aeg tagasi Paldiskis lõhutud muul hoidis sealse rannajoone sellise, nagu pealinlased aastakümneid oma lemmik linnast-väljas-aga-mitte-liiga-kaugel randa mäletavad, aga viimastel aastatel vaatab iga paari kuu tagant randa jõudes vastu uus pilt. Meeletuslt tõusnud meretase, lõhutud vallid, juurtest kisutud väärikas eas männid, üleujutatud krundid, maailma suurimad kuhjad vetikaid jms. Aga mingid tähed on igal juhul sel suvel õiges joones, et ujumiseks on rand parimas vormis. 


Ja mustikale! Iga kord, kui metsa minna, tuleb paar liitrit väikeseid tumedaid vitamiinipomme minuga koos välja. Eile korjasin ühe kolmepoolesega ning kuigi minu korjamisviis oli produktiivsem, tundus tema oma palju toredam: pärast iga liigutust loeti marjad pisikeses plastämbris üle. Nii kõlas mändide all näiteks:

"Üks, kaks, kolm, neli."

Siis paar sekundit vaikust, ja:

"Üks, kaks, kolm!"

Ning saaki esitleti üle ühe marja ka mulle:

"Vaaaata, kui ilus!"

Või siis minu vaieldamatu lemmik:

"Mustikas! Nii suur ja lahke!" 

 ♡ 


Mustikad on lemmikud, aga ühtegi kooki nad sel suvel mul veel jõudnud ei ole - kõik vitamiinid lähevad hetkel veel paljalt, kreeka jogurti ja värske meega või pudru peal loosi. Kui esimesed isud täis, küll saab ka ahi sisse lükatud. Seniks aga ühed küpsised, nunnude kaerahelbelilledega.



Rukki-kamaküpsised

16 tk
  • 100 g võid
  • 60 g rafineerimata suhkrut
  • 1 muna
  • 80 g rukkikamajahu
  • 60 g täistera rukkijahu
  • näpuotsatäis soola
  • Kaunistuseks 2 sl täistera kaerahelbeid

Vahusta toasoe või suhkruga kohevaks, lisa vahustamist jätkates muna. Mõõda juurde jahud ja sool ning sega taignaks. Tee käed külma veega märjaks ja vormi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile küpsised. Kaunista kaerahelvestega ja küpseta 200 kraadi juures pöördõhuga 10 minutit, kuni küpsised on helekuldsed. Lase plaadil ning seejärel restil jahtuda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar