See kõikse parem klassikaline kohupiimakook, tervisesõbralikumas vormis

Ja ongi juunikuu juba otsa saamas? Ja päevad hakkavad juba jälle pikemaks minema? Appii! Kuhu see aeg nüüd jõudis kaduda? Õnneks terendab mul juulis puhkus, et seda paljukiidetud suve juba ise lähemalt uurida. Ja ma olen üpris mureta - absoluutselt null plaani selleks ajaks tehtud, ei ühtki lennupiletit ostetud, esimest korda täiesti eestimaiselt oma suvepuhkus veeta õnnistab mind kindlasti karastavate kraadide ning ootuspäraste vihmahoogudega. #eestisuvi. 

Värskekapsa galette rukkipärmitaignal

Poodidesse on juba jõudnud värsked vitamiinirohelised kapsapead ning kui talvel käisin kahvatutest kapsastest pigem sirge seljaga mööda, siis nüüd tassin neid rohelisi palle koju pea sama tihti kui arbuuse. 

Maasika-stracciatella jogurtimaius

Lõpuks jõudis chia pudingu hullus ka minu õuele. Purk chia seemnetega on mul  kapiriiulil istunud juba nii aastake-poolteist, ilma, et seemnete tase eriti oleks langenud. Kuid viimase kuu-kahe jooksul olen terve suure purgi jõudnud ära süüa ja teistele sisse sööta, kolmandik teist purgitäit otsa. Algul vaikselt, kuid mida soojemaks ilmad läksid ning putru hommikul enam keeta ei viitsinud, seda tihedamini jõudis hommikusöögikaussi hoopis mustaträpsuline puding. Lisaks sai neid visatud lahke peoga küpsetistesse, näiteks sellesse karaskisse, ning niisama iluks ka pudru peale puistatud (need mõned hommikud, kui helbed said ikkagi välja otsitud). Imeline suvemaius! Olen katsetanud erinevaid kombosid, ning on mõned, mis on eriti meeldima hakanud. Siin üks neist, mõõdult küll pigem magustoit kui hommikusöök.

Prantsuse koogiklassika: Religieuses ehk nunnakoogid

Kellele ei meeldiks maheda kreemiga täidetud hõrgud tuuletaskud? Ning seda arvesse võttes, ...mis võiks veel parem olla kui üks tasku? Aga loomulikult kaks taskut! Mugavalt ehitatud kokku üheks koogiks, et ei peaks häbenema mitu korda koogitaldriku kallal käimist. Prantslased ikka oskavad.