19.07.16

Maapähkli-šokolaadikook





Mina oma tobedate linkidega, ei saa ka sel korral jagamata jätta: disainerite katsed kõige ebapraktilisemaid esemeid luua. :D See üksi taldrikuserval lebav kahvel on eriti kurb! Ja see võti, oeh...


Viimastel nädalatel olen pealinnast välja ka viimaks saanud, sel suvel vist esimesi kordi. Egas midagi, juuli keskel võib ju ka hooaja avada! Kõigepealt viis tee Teisele Kõige Suuremale Saarele. Hiiumaa kohtles hästi, vaated tornidest olid üle võlli kaunid (loomulikult pidi kõik nad läbi ronima) ning isamaalisust voolas välja absoluutselt igast fotokasilma jäänud kaadrist. Puhas nauding! Käid ringi, põselihased naeratamisest valusad ja muudkui imestad, et "küll on kaunis see minu...". 


Kahjuks selle pildi autorit ei tea, kes need kaadrid kõrvuti pani, aga müts maha, aus värk:





Aga ega sinna nii kerge saada polnudki. Sõbrad olid praamipiletid ära ostnud juba siis, kui müük kuu aega varem keskööl lahti läks - reedeks saarele minekuks said piletid poole tunniga otsa, ning pühapäeva õhtul tagasi mandrile saamiseks asjalood paremad ei olnud. Praamiajad olid ka väga täpselt välja arvutatud, et me kõik ikka pühapäeval õigeks ajaks linna tagasi jõuaks. Miks? Et järgmiseks nädalaks korralikult välja puhata? Kaugel sellest - kiirustama pidi selleks, et jalka finaaliks ekraanide ette jõuda. Jõudsime. Ja isegi mina, nõrk, kes ma rohelist muru ja ilusaid väledaid jalgu vaatan telekast vaid seltskonna pärast, sain kaasa haaratud. Aga jah, pidime kurvalt Prantsusmaa kaotuse vastu võtma. (Sain ka enne matši briifingu, kelle poolt olla.)





Ja viimasel nädalavahetusel sai ka mööda Eestit rännatud, sedapuhku siis kesk-Eestis, Raplamaa metsade vahel. Pidutseda sai, sportida sai, sauna sai, oli nii vihma kui ka päikest - suurepärasus kuubis. Veel tänagi loen sinikaid kokku, ju sai seda aktiivset puhkust liiga otseselt mõistetud. 


Marja ja puuviljakoogid on küll hetkel vist rohkem teemas, aga üks hõrk soolakas-magus amps tumedat šokolaadi ja pähklit kulub ka ee.. marjaks ära. Loomulikult. Kook on küll rammus, aga selle eest iga oma ampsu väääga väärt, ning ega ju tervet kooki korraga ära ei pea sööma. (Kuigi pärast üht tükki sirutub käsi justkui iseenesest teise järgi...)




Maapähkli-šokolaadikook

11 x 35 cm vorm 

Põhi:
  • 100 g nisujahu
  • 1,5 sl magustamata kakaopulbrit
  • 1,5 sl suhkrut
  • 50 g kvaliteetset maapähklivõid
  • paar sl jääkülma vett
Täidis:
  • 50 g kvaliteetset maapähklivõid
  • 200 g vaniljega toorjuustu
  • 1 sl suhkrut
  • 3 sl + 2 sl piima või koort
  • 30 g tumedat 70% šokolaadi

Põhja jaoks sega nisujahu, kakao ja suhkur omavahel. Lisa maapähkivõi ning näpi pudiks. Tainast on kergem töödelda, kui kasutad tükkideta maapähklivõid, kuid kui sulle meeldib tükkidega crunchy variant rohkem, siis lase aga käia! Lisa lusikakaupa külma vett, kuni saad taigna palliks mätsida. Pane taigen kilesse, vajuta lapikuks ning jäta ca 20 minutiks sügavkülma puhkama. Seejärel rulli tainas õhukeseks ristkülikuks ning suru vormi põhja ja äärtesse. Vajadusel rebi ja lapi tainast, et saaksid kogu vormi kenasti kaetud. Pane vorm koos taignaga uuesti umbes 20 minutiks sügavkülma. Aseta põhjale küpsetusoad või koos küpsetuspaberiga kuivatatud herned/oad ning küpseta 200 koraadi juures 15 minutit. Eemalda oad ning küpseta veel umbes 10 minutit, kuni põhi on läbi küpsenud. 


Täidise jaoks sega toasoe toorjuust maapähklivõi, 3 supilusikatäie piima või koore ja suhkruga ühtlaseks. Kui maapähklivõi on segamiseks liiga tahke, kuumuta seda vesivannil, kuni saad sobivalt vedela konsistensi. Sulata tume šokolaad koos ülejäänud piima või koorega pidevalt segades vesivannil ühtlaseks. 

Vala põhjale maapähklivõisegu ning silu ühtlaseks. Nirista täidisele šokolaadisegu ning tõmba hambatikuga mustriliseks. Hoia kooki enne serveerimist vähemalt 4 tundi, veel parem kui üleöö külmkapis. Serveeri külmkapikülmalt. 


Kuna Hiiumaast enne juttu oli, siis üks Dagö "Tuuletallajad"




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar