Martsipanisel põhjal kohupiima-rabarberikook

Kel aianurgas rabarberid juba piisavalt sihvakad, et esimesi küpsetisi ahju panna, või kes sügavkülma revideerides sealt veel mõne eelmise hooaja rabarberikarbi leiab, siis seda kohupiimamahlast kooki soovitan kahe käega.

Kihiline suvemarja-küpsisemagustoit

Ma ei tea, kuidas ma talvi ilma oma sügavkülmata üle elaks. Kui vanasti pidi marjade säilitamiseks pea sama koguse suhkrut neile juurde keetma, siis nüüd saab marjad põõsalt karpi korjata ning sama karbi otse sügavkülma talviseid vitamiininäljaseid päevi ootama panna. Luksus missugune! 

Vaarika ja rohelise tee vahuga korvikesed

Mõnikord kohe tahaks endale midagi eriti erilist ja maitsvat lubada. Ja kaunist. Kindlasti šokolaadiga. Ja midagi värsket ja hapukat sinna juurde? Vaarikad! Ja erinevaid tekstuure - midagi pehmet ja õhulist, mis suus sulaks, ning sinna kõrvale tasakaaluks midagi tummist ja krõbedat. 

Saab tehtud! Miks mitte vana aasta pidulikuks ärasaatmiseks?

Vürtsikad õunamuffinid

Sügistuultes, veel üks õunaretsept. Sel korral kahjuks mitte enam küll oma aia õuntest, kuid siiski eestimaistest ubinatest, mis pungil vitamiine ning oi kui magusmaitsvad! Muffinid on täis häid kiudaineid ning kasulikke mineraalaineid, nii et sobivad hästi ka hommikusöögiks või toitvaks vahepalaks.

Maasika-stracciatella jogurtimaius

Lõpuks jõudis chia pudingu hullus ka minu õuele. Purk chia seemnetega on mul  kapiriiulil istunud juba nii aastake-poolteist, ilma, et seemnete tase eriti oleks langenud. Kuid viimase kuu-kahe jooksul olen terve suure purgi jõudnud ära süüa ja teistele sisse sööta, kolmandik teist purgitäit otsa. Algul vaikselt, kuid mida soojemaks ilmad läksid ning putru hommikul enam keeta ei viitsinud, seda tihedamini jõudis hommikusöögikaussi hoopis mustaträpsuline puding. Lisaks sai neid visatud lahke peoga küpsetistesse, näiteks sellesse karaskisse, ning niisama iluks ka pudru peale puistatud (need mõned hommikud, kui helbed said ikkagi välja otsitud). Imeline suvemaius! Olen katsetanud erinevaid kombosid, ning on mõned, mis on eriti meeldima hakanud. Siin üks neist, mõõdult küll pigem magustoit kui hommikusöök.

Kergemad pühad! Vastlataskud ehk profitroolinupsud jogurtikreemiga

Väikesed tuuletaskud ehk profitroolid on ilusad ampsud, mida on hea serveerida kas erinevate soolaste täidistega suupisteks või mõne magusa sisu, näiteks vaniljekreemiga, hoopis magustoidulaual. 

Miks mitte nüüd vastlate ajal tavalise sai + vahukoor asemel katsetada hoopis väikeste tuuletaskutega, mis mahlasust saamas mahedast jogurtikreemist? Ning kes tahab, see võib loomulikult ka pohlamoositäpsu "kuklisse" lisada. Kõht ütleb aitäh ning laual näevad nad lihtsalt imearmsad välja.

Tatrajahust pehme piparkook toorjuustuglasuuriga

Imekaunist teist adventi kõigile!

Minu sisemine kompass on sel sügistalvel täieslikult segadusse aetud. Just jõuan end lumise talvega ära harjutada (kurvidesse jõudes võtan jalutades hoo maha, prilliklaase puhastan uksest sisse astudes automaatselt, kodust ilma akulaadijata pikemaks ajaks ei välju), kui hommikul jälle tervitab aknast roheline murulapp, tänaval jalutab mööda shortsides mees (true story, aga tema vabanduseks: vaatas vaeseke otsiva turistipilguga ringi ning sääred paistsid juba sinakat tooni). Ja jälle tuleb end tagasi sügislainele lülituda. Aga samas, kalendrist vaatab vastu advendipühapäev? Oeh, tahaks kas üht või teist, aga mitte seda edasi-tagasi ümberharjumist. Lumine ja külm talv oleks tore, kuid kui aus olla, siis ka kuiv pikaleveninud sügis nii halvasti ei kõla. Niikuinii saame seda külma hooaega kuni maikuuni nautida. 

Magustoidu kiirabi - kihiline küpsisemagustoit

Siin üks kiire abi kiireteks päevadeks, kui on vaja mõne kiire liigutusega kiire esinduslik magustoit kiiresti lauale võluda. Kiire-kiire. 

Kui tavalised küpsisetordid tahavad üleöö seista, et mõnusalt mahlaseks muutuda, siis selle magustoidu võib peaaegu kohe pärast valmimist serveerida. Kuna küpsised on peene puruna klaasidesse laotud, siis imavad nad kiiremini nii marjamahla kui ka kohupiimakreemist niiskust ning saavad täpselt õige "küpsisetordi" tekstuuri. Klaasidesse või pokaalidesse magustoitu serveerides jäävad ka kõik "kas kook ikka koos püsib ega laiali ei lagune" mured ära. 

Šokolaadi-jogurtivaht

Kui tavaliselt on šokolaadivahud oi-kui-rammusad, siis siinne retsept on kevadiselt kergem. Ei mingit vahukoort ega munakollaseid, vaid hoopis kreeka jogurt, ning kreemi muudab õhuliseks munavalgevaht. Šokolaadi maitset aitavad intensiivsemaks muuta kohv ning vanilje ja et kogu kupatus eriti peen saaks, on magustoidus ka tilk konjakit. Hõrk värk, ei saa midagi öelda! :)

Kaerapõhjal jogurti-pohlakook

Snäkilaua uus staar - oliivi-fetadipp

Järgnevat lugeda telereklaami müügimehe häälega:

"Oled väsinud kõigil suupistelaudadel samu sööke nägemast? Otsid midagi uut, millega tuttavaid üllatada? Siin on sinu võimalus! Proovi uut oliivi-fetadippi!"

Lihtne prantsuse jogurtikeeks ehk gâteau au yaourt

Jogurtikeeks ehk gâteau au yaourt on ilmselt üks esimesi küpsetisi, mida prantsuse lapsed kodus ise teevad. Prantsusmaal käib iga söögikorra lõppu nagu nui neljaks magustoit, seda eriti lastega peredes, ning tihti võib selleks olla topsitäis jogurtit. Toreda üllatusena nägn, et pea sama tihti kui magusaid jogurteid, ostetakse ka maitsestamata jogurteid, kuhu siis ise moosi või (pruuni) suhkrut lisatakse. Mingil hetkel jõudis jogurt külmkapiriiulilt ka taignakaussi ning nüüd on jogurtikoogi valmistamine Prantsusmaal sama levinud kui meil küpsisetortide ladumine ja juubelipulbriga koogid. Jogurtikeeks saab tõeliselt mahlane ja hea ning ka ilma lisanditeta mõnus kohvikõrvane. Siin olen mina sisse hakkinud tumedat ja piimašokolaadi. 

Kunagi rõõsa ja roosana käisin Prantsusmaa põhjaosas Normandia maakonnas suveks ühes lossis (sic!) au pair'iks. Tegu oli katoliku perega, kus lapsi nii palju, kui jumal oli andnud. Heldekäeliselt siis. Pereemal oli 9 last, kunagi 10 sünnitanud, kellest vanim tollal 34 ja noorim 11. Tema vanimal tütrel oli aga juba 6 last, seitsmes südame all, ning ma tean, et pärast seda suve on ta vähemalt 2 last veel endale muretsenud. Suveks oli ta aga kõigi oma võsukestega enda ema, ehk meie tööandja/perenaise juurde kolinud, ja kõigi nende mitmete generatsioonide laste kantseldamine oli usaldatud kahe tubli ja tööka Ide-Euroopa neiu hoolde. Kuldne klišee. Ah, sellest Prantsusmaa suvest võiks eraldi raamatu kirjutada... Paduusklik perekond ja nende omavahelised intriigid... Taustaks maaliline loodus, prantsuse kombed ja etiketinõuded, mis lossiga kaasas käivad... Vürtsitatud paraja annuse kulinaariaga... :D

Peale selle, et me koos sõbrannaga lapsi hoidsime, jäi ka köögis toimetamine suures osas meie kaela. Kuna sööjaid oli palju, siis selle mentaliteediga, et "kui kõht tühjaks läheb, küll siis vaatame, mis külmkapis leidub" läbi ei saanud ajada. Pärast hommikusööki oli tavaliselt nn kodukoosolek, kus rääkisime pereemaga sama päeva menüü üle, tihti mõne sõnaga plaanides ka juba järgmiste päevade toite. Tihti pidigi lõunasööki kohe pärast seda, kui hommikusöögi asjad ära pandud, tegema hakkama, sest eks küpsetamine võtab oma aja ning lõunat süüakse Prantsusmaal suhteliselt vara. Kogemusena oli see muidugi vinge: nii suures koguses ja sellise tempoga süüa teha, seda veel prantsuse retseptide ja maitse-eelistuste järgi. Sest ikka soe korralik toit pidi lõunal ja õhtul laual olema, tavaliselt salatist eelroa ning miski magusa ampsuga toidukorda lõpetamas, ning ega kaks korda sama toitu järjest lauale ei saanud panna. 

Selleks must-have magusaks ampsuks tegime päris tihti just sedasama lihtsat jogurtikooki/keeksi. Kuigi ka ilma lisanditeta keeks on väga maitsev, panime me sinna tavaliselt midagi juurde. Mõni kord oli selleks peotäis marju või hakitud pähkleid, mõni kord riivisime veidi sidrunikoort ja pigistasime mahla maitseks. Vahel lendas taignasse ka törts napsu à la Cointreau või rumm. Kõige sagedamini aga hakkisime lihtsalt šokolaaditükke sisse - hea lihtne ning meeldis nii suurtele kui ka väikestele. Prantsusmaal kirja pandud retseptile nüüd peale vaadates ning ka korra gâteau au yaourt guugeldades olen ma koguseid muutnud - suhkrut ja õli kõvasti vähemaks võtnud. Toon välja mõlemad retseptid, eks igaüks ise saab proovida, kumb keeks mõnusam ja mahlasem tundub. Eesti turul hetkel ei tule isegi ette, et väikeses topsis täisrasvast koorejogurtit müüa oleks. Nii et tuleb lihtsalt üks klaas või topsik mõõdikuks võtta ning teeselda, et tegu on prantsuse jogurtitopsiga. ;)

Šokolaaditükkidega prantsuse jogurtikeeks

Algretsept:

• 1 väike maitsestamata topsijogurt (125 g) 
• 2 jogurtitopsitäit mahedamaitselist õli
• 3 jogurtitopsitäit suhkrut
• 4 jogurtitopsitäit jahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 3 muna

 Muudetud retsept:

• 1 väike maitsestamata topsijogurt (125 g) 
• 1/2 jogurtitopsitäit mahedamaitselist õli
• 2 jogurtitopsitäit suhkrut
• 3 jogurtitopsitäit jahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 3 muna

Maitseks:

• 100 g šokolaadi, näiteks tumedat ja piimašokolaadi pooleks
• 1 tl vaniljeekstrakti

Minu vihikus seisis taignasegamisõpetusena "Mikserda kõik ained taignaks", aga eks ikka kehtivad vanad head tainasegamise kuldreeglid, et küpsetuspulber enne jahuga segada jms. Lisa hakitud šokolaad ja vaniljeekstrakt ning sega läbi. Vala tainas võitatud ning jahuga ülepuistatud keeksivormi ning küpseta 170 kraadi juures ilma pöördõhuta umbes 1 h, kuni tikk tuleb keeksist puhtalt välja. Kui keeks hakkab pealt liialt pruunistuma, kata vorm fooliumiga. Lase vormis veidi jahtuda ning kummuta keeks välja. 


Lauluks Eesti lainel kauniskurb Alender & "Kui mind enam ei ole". Sinine esmaspäev much?

Šokolaaditükkidega banaanimuffinid

Kõigile õuna-kõrvitsa-ploomi-tomati-ja-muude-sügisviljaroogade vahelduseks ühed täiesti mitte-eesti banaanide ja absoluutselt Maarjamaa-võõra šokolaadiga muffinid. Magusad ja pehmed, nii nagu ühed keeksikesed olema peavad. 

Silikoonist muffinivormid ostsin kunagi Pariisist suvalisest poest ning nad on oma eksistentsi minu köögis kuhjaga tagasi teinud. Nii magusate kui ka soolaste muffinite, aga näiteks vormimagustoitude ja omletikeste tegemiseks. Hea kaasas kanda, lihtne pesta ja pole vaja mingite pabervormide ja palju ruumi võtvate pannidega mässata. Olen nendega näiteks sõprade juurde muffineid kaasa võtnud ja alles seal küpsetised vormidest välja võtnud. 12 vormi üksteise sees mahuvad pärast kenasti ka väikese käekotikese küljetaskusse ja saan kindel olla, et külakost jõuab lauale sellisel kujul nagu mõeldud. Kusjuures need vormid olen isegi nädalalõpuväljasõitudele kaasa võtnud, et võõras köögis, kus ei pruugi õiget varustust olla, õhtuks miskit lihtsat, head ja magusat lauale saada. Rendimajakese köögis enda silikoonvormidesse valmis kuivainesegust muffinid ahju lükata - umbes 10 minutit segamist, üks kauss ja üks lusikas pesta ning terve puhkusseltskond ahhetab ja ei jõua ära imestada, milline tublidus ise köögis toimetab, hehee!

Kui aga enda köögis toimetada, siis ma pigem valmissegusid ei kasuta. Ikka vana hea jahukott lauale, suhkur ja munad kõrvale ja muffinitegu võib alata! Seekord siis alati hästi läbi saavate banaani ja šokolaadiga.








































Šokolaaditükkidega banaanimuffinid

12 muffinit

• 2 hästi küpset banaani
• 2 muna
• 1 dl suhkrut
• 3 dl nisujahu (võid poole jahukogusest asendada täistera nisujahuga)
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 50 g võid
• 100 g paksemat jogurtit
• 75 g tumedat 70% šokolaadi

Sulata ja jahuta või. Vahusta muna suhkruga ning lisa jahtunud sulavõi. Püreesta banaanid kahvliga ning lisa munavahule. Lisa vaheldumisi jogurt ning sõelutud küpsetuspulbriga segatud jahu. Haki šokolaad ning lisa õrnalt segades taignasse. Jaga tainas muffinivormidesse ja küpseta 180 kraadi juures umbes 30 minutit, kuni muffinid on kerkinud ja küpsed. Võid igaks juhuks tikuga kontrollida. Need keeksikesed jäävad seest tänu banaanile ja jogurtile veidi niisked ja selle võrra ka mahlasemad. 

Lauluks kõrvale Two Door Cinema Clubi "Sun". Päike. Pidavat tulema lähipäevil ka meie silmapiirile. 

Ahjaa, ja head sügise algust kõigile! Täna kell 8.20 hommikul algas. Minutipealt. Ametlik värk.

Mango-jogurti küpsisetort

Kui esimese mai talgud peetud ja õuetööd tehtud, siis kulub kõigile tublidele kevade alguse tähistamiseks üks magus amps ära. 


Küpsisetort on minu pere peolauaklassika olnud nii kaua, kui ma mäletan. Oma lihtsa valmistamisviisi ning pea eksimisvõimaluseta imemaitsva lõpptulemusega on ta ka üks minu lemmikuid. Lisaboonuseks on, et küpsisetordi ladumisega saavad hakkama isegi lapsed ning kuna tort valmib pea ise, on seda mõnus teha ka soojadel suvepäevadel, kui köögis ega kuuma ahju ees üldse ei tahaks olla. (Hetkel küll õue vaadates, khm, on raske seda ette kujutada.) 

Seekord valmistasin tavalise nelinurkse koogi asemel hoopis ümmarguse küpsisetordi. Kuna marjahooaeg pole sel aastal veel alanud ning ka sügavkülm on eelmise suve varudest suhteliselt hõre, sai küpsisekihtide vahele sobitatud hoopis eksootilisem mango. 

Kook sai imehea ning kõigilt sööjatelt ainult kiita!