Jogurtikeeks ehk gâteau au yaourt on ilmselt üks esimesi küpsetisi, mida prantsuse lapsed kodus ise teevad. Prantsusmaal käib iga söögikorra lõppu nagu nui neljaks magustoit, seda eriti lastega peredes, ning tihti võib selleks olla topsitäis jogurtit. Toreda üllatusena nägn, et pea sama tihti kui magusaid jogurteid, ostetakse ka maitsestamata jogurteid, kuhu siis ise moosi või (pruuni) suhkrut lisatakse. Mingil hetkel jõudis jogurt külmkapiriiulilt ka taignakaussi ning nüüd on jogurtikoogi valmistamine Prantsusmaal sama levinud kui meil küpsisetortide ladumine ja juubelipulbriga koogid. Jogurtikeeks saab tõeliselt mahlane ja hea ning ka ilma lisanditeta mõnus kohvikõrvane. Siin olen mina sisse hakkinud tumedat ja piimašokolaadi.
Kunagi rõõsa ja roosana käisin Prantsusmaa põhjaosas Normandia maakonnas suveks ühes lossis (sic!) au pair'iks. Tegu oli katoliku perega, kus lapsi nii palju, kui jumal oli andnud. Heldekäeliselt siis. Pereemal oli 9 last, kunagi 10 sünnitanud, kellest vanim tollal 34 ja noorim 11. Tema vanimal tütrel oli aga juba 6 last, seitsmes südame all, ning ma tean, et pärast seda suve on ta vähemalt 2 last veel endale muretsenud. Suveks oli ta aga kõigi oma võsukestega enda ema, ehk meie tööandja/perenaise juurde kolinud, ja kõigi nende mitmete generatsioonide laste kantseldamine oli usaldatud kahe tubli ja tööka Ide-Euroopa neiu hoolde. Kuldne klišee. Ah, sellest Prantsusmaa suvest võiks eraldi raamatu kirjutada... Paduusklik perekond ja nende omavahelised intriigid... Taustaks maaliline loodus, prantsuse kombed ja etiketinõuded, mis lossiga kaasas käivad... Vürtsitatud paraja annuse kulinaariaga... :D
Peale selle, et me koos sõbrannaga lapsi hoidsime, jäi ka köögis toimetamine suures osas meie kaela. Kuna sööjaid oli palju, siis selle mentaliteediga, et "kui kõht tühjaks läheb, küll siis vaatame, mis külmkapis leidub" läbi ei saanud ajada. Pärast hommikusööki oli tavaliselt nn kodukoosolek, kus rääkisime pereemaga sama päeva menüü üle, tihti mõne sõnaga plaanides ka juba järgmiste päevade toite. Tihti pidigi lõunasööki kohe pärast seda, kui hommikusöögi asjad ära pandud, tegema hakkama, sest eks küpsetamine võtab oma aja ning lõunat süüakse Prantsusmaal suhteliselt vara. Kogemusena oli see muidugi vinge: nii suures koguses ja sellise tempoga süüa teha, seda veel prantsuse retseptide ja maitse-eelistuste järgi. Sest ikka soe korralik toit pidi lõunal ja õhtul laual olema, tavaliselt salatist eelroa ning miski magusa ampsuga toidukorda lõpetamas, ning ega kaks korda sama toitu järjest lauale ei saanud panna.
Selleks must-have magusaks ampsuks tegime päris tihti just sedasama lihtsat jogurtikooki/keeksi. Kuigi ka ilma lisanditeta keeks on väga maitsev, panime me sinna tavaliselt midagi juurde. Mõni kord oli selleks peotäis marju või hakitud pähkleid, mõni kord riivisime veidi sidrunikoort ja pigistasime mahla maitseks. Vahel lendas taignasse ka törts napsu à la Cointreau või rumm. Kõige sagedamini aga hakkisime lihtsalt šokolaaditükke sisse - hea lihtne ning meeldis nii suurtele kui ka väikestele. Prantsusmaal kirja pandud retseptile nüüd peale vaadates ning ka korra gâteau au yaourt guugeldades olen ma koguseid muutnud - suhkrut ja õli kõvasti vähemaks võtnud. Toon välja mõlemad retseptid, eks igaüks ise saab proovida, kumb keeks mõnusam ja mahlasem tundub. Eesti turul hetkel ei tule isegi ette, et väikeses topsis täisrasvast koorejogurtit müüa oleks. Nii et tuleb lihtsalt üks klaas või topsik mõõdikuks võtta ning teeselda, et tegu on prantsuse jogurtitopsiga. ;)
Peale selle, et me koos sõbrannaga lapsi hoidsime, jäi ka köögis toimetamine suures osas meie kaela. Kuna sööjaid oli palju, siis selle mentaliteediga, et "kui kõht tühjaks läheb, küll siis vaatame, mis külmkapis leidub" läbi ei saanud ajada. Pärast hommikusööki oli tavaliselt nn kodukoosolek, kus rääkisime pereemaga sama päeva menüü üle, tihti mõne sõnaga plaanides ka juba järgmiste päevade toite. Tihti pidigi lõunasööki kohe pärast seda, kui hommikusöögi asjad ära pandud, tegema hakkama, sest eks küpsetamine võtab oma aja ning lõunat süüakse Prantsusmaal suhteliselt vara. Kogemusena oli see muidugi vinge: nii suures koguses ja sellise tempoga süüa teha, seda veel prantsuse retseptide ja maitse-eelistuste järgi. Sest ikka soe korralik toit pidi lõunal ja õhtul laual olema, tavaliselt salatist eelroa ning miski magusa ampsuga toidukorda lõpetamas, ning ega kaks korda sama toitu järjest lauale ei saanud panna.
Selleks must-have magusaks ampsuks tegime päris tihti just sedasama lihtsat jogurtikooki/keeksi. Kuigi ka ilma lisanditeta keeks on väga maitsev, panime me sinna tavaliselt midagi juurde. Mõni kord oli selleks peotäis marju või hakitud pähkleid, mõni kord riivisime veidi sidrunikoort ja pigistasime mahla maitseks. Vahel lendas taignasse ka törts napsu à la Cointreau või rumm. Kõige sagedamini aga hakkisime lihtsalt šokolaaditükke sisse - hea lihtne ning meeldis nii suurtele kui ka väikestele. Prantsusmaal kirja pandud retseptile nüüd peale vaadates ning ka korra gâteau au yaourt guugeldades olen ma koguseid muutnud - suhkrut ja õli kõvasti vähemaks võtnud. Toon välja mõlemad retseptid, eks igaüks ise saab proovida, kumb keeks mõnusam ja mahlasem tundub. Eesti turul hetkel ei tule isegi ette, et väikeses topsis täisrasvast koorejogurtit müüa oleks. Nii et tuleb lihtsalt üks klaas või topsik mõõdikuks võtta ning teeselda, et tegu on prantsuse jogurtitopsiga. ;)
Šokolaaditükkidega prantsuse jogurtikeeks
Algretsept:
- 1 väike maitsestamata topsijogurt (125 g)
- 2 jogurtitopsitäit mahedamaitselist õli
- 3 jogurtitopsitäit suhkrut
- 4 jogurtitopsitäit jahu
- 1 tl küpsetuspulbrit
- 3 muna
- 1 väike maitsestamata topsijogurt (125 g)
- 1/2 jogurtitopsitäit mahedamaitselist õli
- 2 jogurtitopsitäit suhkrut
- 3 jogurtitopsitäit jahu
- 1 tl küpsetuspulbrit
- 3 muna
Maitseks:
- 100 g šokolaadi, näiteks tumedat ja piimašokolaadi pooleks
- 1 tl vaniljeekstrakti
Minu vihikus seisis taignasegamisõpetusena "Mikserda kõik ained taignaks", aga eks ikka kehtivad vanad head tainasegamise kuldreeglid, et küpsetuspulber enne jahuga segada jms. Lisa hakitud šokolaad ja vaniljeekstrakt ning sega läbi. Vala tainas võitatud ning jahuga ülepuistatud keeksivormi ning küpseta 170 kraadi juures ilma pöördõhuta umbes 1 h, kuni tikk tuleb keeksist puhtalt välja. Kui keeks hakkab pealt liialt pruunistuma, kata vorm fooliumiga. Lase vormis veidi jahtuda ning kummuta keeks välja.
Lauluks Eesti lainel kauniskurb Alender & "Kui mind enam ei ole". Sinine esmaspäev much?
Lauluks Eesti lainel kauniskurb Alender & "Kui mind enam ei ole". Sinine esmaspäev much?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar