18.4.21

Gluteenivaba lihtne šokolaadikook


Mul oli täielik kümme kümnest nädalavahetus. Täpselt õiges koguses õigeid inimesi, kõrvale tasakaaluks ohtralt kvaliteetaega ainult iseenda mõtetega. Sinna juurde kevad ja päike. Paar head jooksutiiru. Aiahooaja avamine rosmariinitaime istutamisega (G&T'de jäänuk). 
Ja küpsetamist. 
Mõnus.



15.4.21

Triibulised mustika-astelpaju chia-pudingid



Prantsusmaa käikudest-elamistest on mulle külge jäänud komme ainult magusat hommikuks süüa. No ei saa teisiti oma mootorit käima, kui peab süsivesikud korraks lakke viima. 



2.4.21

Pasha ainetel klaasimagustoit kodujuustuga


Juba nädal aega jälgin huviga aianurgas kükitavat üht viimast lumehange, mis end lippaia varju peites jonnakalt ära ei kavatse sulada. Igal hommikul mõtlen, et äkki on aeg õue minna ja see ise laiali trampida, et kevad saaks aias viimaks täieõiguslikult võimu võtta, aga siiamaani on see jäänud vaid mõtteks. (Pole absoluutselt seotud minu laiskusega.) 



23.3.21

Vegan apelsini-šokolaadikorvikesed


Üllatused on nii toredad. Onju! Päkapikud ja lihavõttejänes on aga nii teistkümnendad. Praegusel ajal muudab päeva põnevaks ess-emm-ess DPD kullerilt. 


14.3.21

Pähklised minimuffinid


Kreisi, et terve aasta kodukontorielu on täis tiksunud. Algul adrekalainel lennates, suvel rahulikumates varbad-murus sagedusel, millele järgnes sügisene tüdimus max venimine. Talv on jällegi töö mõttes märkamatult mööda läinud. Kas mitte just ei olnud aastavahetus ning kas see polnud alles eile kui heiskasime sini-must-valgeid ja laulsime sõbra akna all "Eesti lippu", kui ta pidupäeva brunch'i mimosade jaoks prosecco't ostmast tulles käeluu murdis ja ei saanud koos meiega tähistada?  



10.3.21

Lemmikmaitseaine za'atar ja lihtsad tomatikorvikesed


Za'atari nimi on mulle alati veidi müstiline tundunud. Kõik need ülakomad ja zetid viivad reisima - ikka sinna, kus keskpäeval lõõmav päike paneb aja laisalt tiksuma, kuu paistab kummuli, maanteedel lainetavad miraažid ning toidud on hullutavalt maitsvad.



2.3.21

Röstkõrvitsa dhal


Ei jõua ära naeratada, kui meeletult ilusad ilmad olnud! Aknaid saab jälle lahti hoida, et võimalikult palju õueõhku ja päikesesoojust, sekka ka linnulaulu tuppa jõuaks (pro tip: lahtiste akendega pole ka talvega klaasidele kogunenud mustust näha ja saab kevadist aknapesu edasi lükata). Kindaid on juba veel veidi kõhkleval pilgul koju jäetud. Kõnniteed on lume-jää-läga asemel kaetud esinduslike kruusahunnikutega (23. veebruaril tänasin taevani kõiki neid, kes helde käega oma maja ette seda külvasid!) ning 80% tänavail vastutulevaist inimestest demostreerivad oma päikeseprillikogu. Nagu päris! Kevad! 



14.2.21

Soolalõhega kaerapannkoogid


Ahoi, vasteldus! Kõigile, kel nädalavahetus möödus magusalt ning vastlakukliralli käib jätkuvalt täistuuridel, kuluks ilmselt kõikide kookide-saiakeste-šokolaadi-vahukoore vahele üks soolane amps ära. 


8.2.21

Kardemonised kamaküpsised


Üldiselt olen pigem laisk tervete vürtside kasutaja. Igapäevaselt keerutan vaid pipart otse veskist toidule ja enamik muid maitseaineid istub minu maitseaineriiulil juba jahvatatuna. On aga paar vürtsi, mida mu käsi ei tõuse pulbrina ostma - värskelt purustet-jahvatet kujul on need lihtsalt hoopis teisest maailmast! Muskaatpähklit riivin alati tervest pähklist ja sidrunheina ostan külmutatult, et taipärastele suppidele-karridele ekstra värsket maitset saada. Okei, mõnel juhul on tõepoolest hea, kui nii värske kui ka kuivatet isend käeulatuses on. Nii istub lisaks tšillihelvestele ja Cayenne'i pulbrile minu pliidi kõrval klaasist lillepotisdekoratiivses kausis üldjuhul ka värskeid tšillikaunu ning purgitäiele pulberingverile sekundeerib puuviljavaagnas pikutav korralik jupp risoomi. Neid mõlemaid seda esinduslikum kogus, mida rohkem külmakraade akna taha koguneb ja mida kõrgemaks hanged kasvavad. 


Ning loomulikult minu lemmikute lemmik kardemon. 



3.2.21

Porgandi-seesamipirukas


Kodukontori võlud. Mis kärsitu loomu puhul saavad ühel hetkel külge sildi valud. Ükskõik, kui armas vaade söögilaua slash kontorilaua slash elutoalaua äärest ka ei avane, tuleb hetk, kus on lausa karjuvat vajadust arvutiekraanilt pilku tõstes midagi muud näha. Lumi tõi veidike vaheldust, aga ju oli vint juba nii viimasel piiril, et isegi valged hanged akna taga huvitava ja uuena kaua ei tundunud.