8.5.21

Martsipanisel põhjal rabarberikook

Karulauk tegi kodumaise värske kraami hooaja lahti, rabarber tihedalt järel. Hetkel veel küll kukesammul, kuid visalt. Ma arvan, et kohe kui esimesed sihvakad rabarberivarred on nina mullast välja pistnud ning nii juba paarkümmend senti pikkust visanud, võiks esimesed rabarberikoogid ahju visata, kissellid keeta ja nostalgialainel varsi suhkrusse kasta (su hambaarst ja MyFiti personaaltreener ei pea sellest kunagi teada saama). 


Martsipaniga rabarberikook


5.5.21

Vegan karulaugupesto


Blenderiga erinevaid kastmeid ja emulsioone valmistades jagunevad oliiviõli kasutajad kahte leeri - osad on veendunud, et blenderiga töödeldes muutub oliiviõli kibedaks, osad mikserdavad aga kõik suure hurraaga läbi. Ja siis veel see suur sinna tosa, et millist oliiviõli siis päriselt üldse tasub osta? (Kõige kallimat? Kõige ilusama pudeliga? Toodud otse mõnest casa'st, kust Vahemeri kivaga visata on?)


Vegan karulaugupesto

18.4.21

Gluteenivaba lihtne šokolaadikook


Mul oli täielik kümme kümnest nädalavahetus. Täpselt õiges koguses õigeid inimesi, kõrvale tasakaaluks ohtralt kvaliteetaega ainult iseenda mõtetega. Sinna juurde kevad ja päike. Paar head jooksutiiru. Aiahooaja avamine rosmariinitaime istutamisega (G&T'de jäänuk). 
Ja küpsetamist. 
Mõnus.


Gluteenivaba šokolaadikook

15.4.21

Triibulised mustika-astelpaju chia-pudingid



Prantsusmaa käikudest-elamistest on mulle külge jäänud komme ainult magusat hommikuks süüa. No ei saa teisiti oma mootorit käima, kui peab süsivesikud korraks lakke viima. 



2.4.21

Pasha ainetel klaasimagustoit kodujuustuga


Juba nädal aega jälgin huviga aianurgas kükitavat üht viimast lumehange, mis end lippaia varju peites jonnakalt ära ei kavatse sulada. Igal hommikul mõtlen, et äkki on aeg õue minna ja see ise laiali trampida, et kevad saaks aias viimaks täieõiguslikult võimu võtta, aga siiamaani on see jäänud vaid mõtteks. (Pole absoluutselt seotud minu laiskusega.) 



23.3.21

Vegan apelsini-šokolaadikorvikesed


Üllatused on nii toredad. Onju! Päkapikud ja lihavõttejänes on aga nii teistkümnendad. Praegusel ajal muudab päeva põnevaks ess-emm-ess DPD kullerilt. 


14.3.21

Pähklised minimuffinid


Kreisi, et terve aasta kodukontorielu on täis tiksunud. Algul adrekalainel lennates, suvel rahulikumates varbad-murus sagedusel, millele järgnes sügisene tüdimus max venimine. Talv on jällegi töö mõttes märkamatult mööda läinud. Kas mitte just ei olnud aastavahetus ning kas see polnud alles eile kui heiskasime sini-must-valgeid ja laulsime sõbra akna all "Eesti lippu", kui ta pidupäeva brunch'i mimosade jaoks prosecco't ostmast tulles käeluu murdis ja ei saanud koos meiega tähistada?  



10.3.21

Lemmikmaitseaine za'atar ja lihtsad tomatikorvikesed


Za'atari nimi on mulle alati veidi müstiline tundunud. Kõik need ülakomad ja zetid viivad reisima - ikka sinna, kus keskpäeval lõõmav päike paneb aja laisalt tiksuma, kuu paistab kummuli, maanteedel lainetavad miraažid ning toidud on hullutavalt maitsvad.



2.3.21

Röstkõrvitsa dhal


Ei jõua ära naeratada, kui meeletult ilusad ilmad olnud! Aknaid saab jälle lahti hoida, et võimalikult palju õueõhku ja päikesesoojust, sekka ka linnulaulu tuppa jõuaks (pro tip: lahtiste akendega pole ka talvega klaasidele kogunenud mustust näha ja saab kevadist aknapesu edasi lükata). Kindaid on juba veel veidi kõhkleval pilgul koju jäetud. Kõnniteed on lume-jää-läga asemel kaetud esinduslike kruusahunnikutega (23. veebruaril tänasin taevani kõiki neid, kes helde käega oma maja ette seda külvasid!) ning 80% tänavail vastutulevaist inimestest demostreerivad oma päikeseprillikogu. Nagu päris! Kevad!