18.12.16

Tatrapiparkoogid


Jess! Plaan igal advendil uut piparkoogitainast katsetada läks õnneks. Neljandal katsel leidsin oma selle aasta lemmikpiparkoogid! Tatrajahust ning šokolaadiglasuuriga, mm... Piparkoogid on gluteenivabad ning parajalt vürtsikad. Minu piparkookidesse käib alati ka korralik kogus värskelt purustatud musta pipart, mis annab küpsistele selle õige suu õhetama paneva meki - ega nimi piparkook ole neile ju ilmaasjata antud. ;)





Kuigi traditsioonilised glasuurid on ka toredad, siis kord tumeda šokolaadiga kaetud piparkooke maitsnud, ei kutsu mind enam tuhksuhkrupakki avama. Tõsi, värvidega jääb sel juhul jääb mängimata, aga tume šokolaad koos vürtsikate piparkookidega on lihtsalt nii meeletult hea! Muide, šokolaadiglasuuriga piparkoogid ei jää ka kunagi liiga pikalt vaagnale seisma. Olete ju küll näinud neid õnnetuid kausse, kust veel aprillis-mais viimased kurvad piparkoogid vastu vaatavad?  


Piparkoogitegu on minu meelest ideaalne ajaviide, mida detsembrikuus koos sõpradega teha - kes rullib, kes vormib, kes glasuurib, (kes sööb). Kõigile jätkub miskit ning koos küpsetades ei ole pärast ka tunnet, et "nüüd aitab selleks aastaks küll". Teate ju küll - kui juba kolmas plaaditäis on ahju lükatud, aga pakist vaatab viimane taignaplönn vastu ning kõik esimesi südameid ja tähekesi vorminud säravsilmad on vaateväljast haihtunud? Kui tundub, et kellele ikka neid kuusepuid ja lumememmi vaja ja pärast piparkooke täis päeva isutab ainult hapukurgi ja heeringa järele? (Okei, võib-olla on see viimane ainult minu kiiks.) Seltskonnaga küpsetades on aga rahu majas ning, glögitass käes ja maja piparkoogilõhna täis, tundub, et äkki jõuluaeg on vaatamata õues olevale vihmale ikkagi lõpuks kohale jõudnud.


Muide, vaadake vaid kui vahvad vormid mulle päkapikk tõi! Sõnumiga, et minule kui suurele reisihuvilisele sobivad need suurepäraselt. Ei saaks rohkem nõustuda! :)


Retsept on väikeste muudatustega pärit Lia Virkuse varamust. Antud tainakogusest saab umbes neli keskmist plaaditäit piparkooke.



Tatrapiparkoogid

  • 1 dl demerara suhkrut või rafineerimata roosuhkrut
  • 1 dl tumedat suhkrusiirupit
  • 2 tl kaneeli
  • 1 tl jahvatatud ingverit
  • 4-5 kardemonikupra purustatud seemned või 1 tl jahvatatud kardemoni 
  • 0,5 tl jahvatatud nelki
  • korralikult, nii paarkümmend keerdu purustatud musta pipart
  • 0,5 tl vaniljekaunapastat
  • näpuotsatäis soola
  • 125 g võid 
  • 1 suur muna
  • 300 g tatrajahu
  • 1 tl küpsetuspulbrit

Kuumuta siirupit ja suhkrut potis, kuni suhkur on sulanud. Lisa vürtsid ja või ja kuumuta madalal tulel, kuni või on sulanud. Jäta jahtuma. Sega kausis jahu küpsetuspulbriga ning löö sekka ka muna. Vala kaussi ka veidi jahtunud võisiirup ning sega taignaks. Mässi kilesse ning lase üleöö maitsestuda. Tainas on soojalt vedelapoolne, kuid taheneb jahtudes. Enne piparkookide tegemiste tõsta tainas veidi varem külmkapist välja soojenema - nii on ta paremini käsitletav. Rulli tainas vähese jahuga õhukeseks ning vormi piparkoogid. Küpseta 200 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni kakud on helekuldsed. Lase plaadil jahtuda - piparkoogid tahavad enne liigutamist mõne hetke taheneda. Kaunista tumeda šokolaadi või klassikalise tuhksuhkru-munavalgeglasuuriga. 


The Growlers ja nende "Graveyard's Full".

Kas pildil on tibu või auto?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar