Torta della nonna ehk Vanaema ricottakook

Uus blogi. Uus algus. Natukene veel sassis, mis kas kus kuidas. Ja kellele. Suur segadus on ka veel keeltega. Kas kirjutada oma ilusas emakeeles või selles va rahvusvahelises keeles või üldse minna mõnd kitsamat rada ning alustada üldse näiteks prantsusekeelset blogi? :)

Kuna aga mina ja mu köök asuvad siiski kauni Maarjamaa pinnal, jääb esialgu eesti keel pidama. Mis edasi, küll aeg näitab.

Eks see natuke eneseületamine ole, end suure internetiavaruse ees julgeda laiali laotada. Aga argpüksid šampust ei joo, nii et selg sirgu, ahi sooja ja kribama!

Esimene tore retsept uhkeks alguseks on pisikeste mugandustega pärit nami-namist ning nagu heal lapsel ikka, on tal lausa mitu nime. Pean siinkohal oma Vanaema ees vabandama, et tema auga välja teenitud tiitlit teises kontekstis kasutan ning kinnitan käsi südamel, et kuigi ka see kook on mõnus, on tema kohupiimakook Toscana sõsarast tuhat korda parem!

Torta della nonna ehk Vanaema ricottakook 

Põhi: 

• 100 g võid
• 1 dl suhkrut
• 1 suur muna
• 3 dl nisujahu
• 0,5 tl küpsetuspulbrit
• veidi soola

Täidis:

• 600 g e kolm kandilist pakki ricotta kohupiima
• 1 dl suhkrut
• 1 suure sidruni riivitud koor ja mahl
• 3 suurt muna
• 75 g mandlilaaste

Valmistamine: 

Taigna võid juba eelmisel õhtul valmis teha ning külmkappi kilekotti pallina ootama jätta. Kui teed aga kõik koos, siis lase lihtsalt taignal vormis natuke enne ahju minemist külmas puhata. 

Põhjaks vahusta toasoe või suhkruga, lisa muna ning omavahel segatud kuivained. Suru tainas võitatud ümmarguse 26 cm vormi põhja ja äärtele, täki kahvliga auguliseks. Pane vorm nii kauaks, kuni ahi 180 kraadini soojeneb külmkappi. Kui ahi soe, eelküpseta põhja umbes 10 minutit. 

Samal ajal valmista täidis. Sega täidiseained omavahel 50 g mandlilaastudega, tõsta eelküpsetatud põhjale, silu pealt ühtlaseks ning puista peale ülejäänud mandlilaastud. Küpseta kooki 180 kraadi juures umbes 45 minutit. Serveeri jahtunult. Nagu kohupiimakoogid ikka, on ta minu meelest parim üleöö seisnuna.

Tegelikult on sellega tore lugu, kuidas ma selle koogi tegemiseni üldse jõudsin. Nimelt on meil kodus Nami-Nami retseptiraamat, ning aprilli alguses mängisime korterikaaslasega üht mängu. Pidime mõlemad raamatu ühest suvalisest kohast lahti tegema, ning esimest retsepti, mis sealt vastu vaatab, ka tegema. Ja seda veel aprilli jooksul. Ei mingit sohitegemist! 

..Aga läks ikkagi nii, et reeglid muutusid sujuvalt mängu ajal. Korterikaaslane sai esimesena Kreeka juustusid tutvustava lehe ning mina pärsia köögi osa esimese retsepti: Ürdituust. Ehk siis maitserohelisevalik, mida kohalikud juustu ja leivaga söövad. Et aga maitseroheliste pesemine, nõrutamine ning seejärel vaagnale asetamine liiga palju kulinaarset pinget mulle ei pakkunud ja ka Kreeka juuste me ise oma köögis ilmselgelt tegema ei hakka, otsustasime, et "üks retsept esimeselt kolmelt suvaliselt avatud lehelt" on peaaegu sama, mis "esimene juhuslik retsept".

Aprill veel kestab ja torta della nonna tehtud, jään ainult veel oma korterikaaslase pollo alla cacciatorat ehk jahimehe kanahautist ootama! :) 

Kuigi õues on vihmakoledus, siis millegi pärast täna kummitab üks suvine lugu: Alessi brothers - Seabird