Aprikoosi-õuna müslibatoonid

Pikkadel tööpäevadel on hea, kui on kotist mõni tervislik snäkk võtta, mis kiiresti ja maitsvalt kõhul õhtusöögini aitaks vastu pidada. 

Kaerahelvestest näksid jõuavad nii minu kotti päris tihti. Kui olen näiteks neid küpsiseid just teinud, võtan paar kolm ka järgmisel päeval tööle. Karpi nagu eraldi ei viitsi tassida ning ka hõbepaberisse mässituna on küpsised kerged murenema. Müslibatoonid oma nelinurkses vastupidavuses ja transpordikindluses oleks aga nagu selleks loodud!

..Ja oleme ausad, kord poes saadaval olevate käkkide koostisosasid lugenuna olen ma vankumatu ainult-ise-teen müslibatoonide pooldaja. (Neile, kes veel kunagi tahavad poe omasid tarbida, ei soovita ma nende enda südamerahuks pakendeid liiga tähelepanelikult uurida.)

Aprikoosi-õuna müslibatoonid

• 4 dl täistera kaerahelbeid
• 100 g kuivatatud õunakrõpse
• 100 g kuivatatud aprikoose
• 200 g (või natuke rohkem) suhkruga kondenspiima
• 1 tl kaneeli
• 1 tl ingverit

Tükelda kuivatatud õunad ning aprikoosid. Kõige lihtsam on minu meelest seda teha kääridega. Sega kuivained ja maitseained omavahel. Lisa kondenspiim ning sega ühtlaseks. Lase kausis umbes 10 minutit taheneda. Sel ajal imavad kaerahelbed vedelikku endasse ning valmistulemus hoiab paremini kokku (ning on ka kergem seedida). Sega läbi ning kui tundub, et segu ei hakka kohe üldse kokku, lisa natuke kondenspiima. Suru müslimass umbes 1,5 cm paksuselt küpsetuspaberiga kaetud nelinurksesse vormi ning küpseta 180 kraadi juures umbes 25-30 minutit, kuni kaerahelbed on pealt helekuldsed. Lase natuke taheneda ning lõika terava noaga meelepärased batoonid. Lase täielikult jahtuda. 

Kuna mina valmistan neid eelkõige kotti pistmiseks, (kodus krõbistamiseks teen samal meetodil küpsiseid ning hommikusöögiks lihtsalt müslit), siis pakin ma nad ka ükshaaval sisse. Üks võimalus on kasutada hõbepaberit, aga vahva tulemus jääb ka küpsetuspaberiga, mille otstest voltisin kokku nagu lehmakommide ümbrispaberi ning klammerdasin mõlemalt poolt kinni. Küpsetuspaberile saab ka peale märkida, mis imeloom pakis peidus on, ning kui seda veel ilusas käekirjas teha (selle jaoks on mul õnneks tuttavad olemas), sobib batoonikesi lausa kinkida!

Kõrvale teemakohast reisilaulu, sest pikal teekonnal peab ikka midagi head taskus olema. ;)