Porgand! Magus hea krõmps ja ilus veel pealekauba. Maitseb kõigile ja igal kujul. Ja kui kuulata kõiki, tublidest teadlastest naisteajakirjadeni välja, siis veel pidavat see kasulik olema jumele, juustele, küüntele, ja ja ... Isegi silmanägemisele. No kui piilupart Donald ütles kunagi koomiksis, et kes progandit sööb, see teises toa otsas kamina peal nõela näeb, ei saa see ju vale olla.
Muide, fun fact, et mõnes Euroopa piirkonnas liigitatakse porgand oma suure suhkrusisalduse tõttu seaduseraamatus puuviljade alla. (Kui sellest lähtuda, siis huvitav kas marmelaad ka näiteks võiks varsti puuviljade alla käia? Suhkur täitsa olemas.)
Mulle meeldib toores porgand väga. Beebiporgandid on head kotti visata või kooritud ja kangideks lõigatud porgandid snäkilaual dipikastmega pakkuda. Aga targad mehed rääkivat, et kui sa tahad omastada rohkemat beeta-karoteeni kui 3%, mis toorest saab, siis peab neid kuumaga töötlema ja õli/rasva või midagi muud, millel arvestatav rasvaprotsent, lisama. Siis pidavat see selle kolme õnnetu protsendi tõusma kuni 39ni! Ehk siis porgandi toorsalatile tuleks alati teha õlikaste. Aga kõige suurema koguse saab kätte siiski mõlemat tehes, nii kuumutades kui ka võid/koort/vms lisades.
Oeh, egas midagi. Kui teadlased käsivad, siis eks ma otsin juustu kapist välja... Aga ainult tervise nimel!
Muide, fun fact, et mõnes Euroopa piirkonnas liigitatakse porgand oma suure suhkrusisalduse tõttu seaduseraamatus puuviljade alla. (Kui sellest lähtuda, siis huvitav kas marmelaad ka näiteks võiks varsti puuviljade alla käia? Suhkur täitsa olemas.)
Mulle meeldib toores porgand väga. Beebiporgandid on head kotti visata või kooritud ja kangideks lõigatud porgandid snäkilaual dipikastmega pakkuda. Aga targad mehed rääkivat, et kui sa tahad omastada rohkemat beeta-karoteeni kui 3%, mis toorest saab, siis peab neid kuumaga töötlema ja õli/rasva või midagi muud, millel arvestatav rasvaprotsent, lisama. Siis pidavat see selle kolme õnnetu protsendi tõusma kuni 39ni! Ehk siis porgandi toorsalatile tuleks alati teha õlikaste. Aga kõige suurema koguse saab kätte siiski mõlemat tehes, nii kuumutades kui ka võid/koort/vms lisades.
Oeh, egas midagi. Kui teadlased käsivad, siis eks ma otsin juustu kapist välja... Aga ainult tervise nimel!
Porgandiquiche
26-cm vorm
Põhi:
- 100 g täistera nisujahu
- 50 g rukkikamajahu
- 0,5 tl soola
- 0,5 tl tüümiani
- 50 g võid
- 1 muna
- 500 g porgandeid
- 1 sibul
- 2 dl piima
- 3 muna
- 2 tl kuivatatud tüümiani
- soola
- pipart
- 50 g tugevamaitselist laabijuustu, näiteks parmesani
Mõõda kuivained kaussi, lisa või ning näpi puruseks. Löö kaussi ka muna ning mätsi segu taignaks. Pane taignapall kilesse ning vähemalt pooleks tunniks külmkappi.
Pese ja koori porgandid ning keeda vees poolpehmeks. Tükelda toores sibul ja riivi keedetud porgand jämeda riiviga. Klopi lahti munad ning lisa piim. Maitsesta soola, pipra ja tüümianiga. Lisa porgandi-sibulasegu munapiimale ning sega läbi.
Eelküpseta põhja 200 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni põhi on pealt kuiv. Vala põhjale täidis ning küpseta pirukat 200 kraadi juures 20 minutit. Riivi juust peene riiviga ning puista pirukale. Küpseta veel umbes 10 minutit, kuni juust on sulanud ja pirukas tahenenud. Serveeri soojalt või külmalt, kõrvale paku värsket salatit.
Minule meeldis pirukas enim isegi külmalt. Ja eelküpsetamata sibul jääb täidises eriti mõnus natuke krõmps. Sellist rukkikama ja täisterajahuga põhja katsetasin esimest korda ning jäin väga rahule! Mõnus pähkline maitse sobib porgandiga kui valatult ja mure aga sitke põhi sai ka ise imeõhukesena paksu täidisekihi hoidmisega kenasti hakkama. Sest kuigi põhi sai tõesti hea, oleme ausad, kas me siis taigna pärast pirukat sööme? ;)
Laulusoovituseks jällegi Alt-J'd, seekord lugu nimega Taro. Kui ise Flow festivalile kuulama neid ei jõudnud, aitab ka kodune kõlar kurbuse peletada.
Minule meeldis pirukas enim isegi külmalt. Ja eelküpsetamata sibul jääb täidises eriti mõnus natuke krõmps. Sellist rukkikama ja täisterajahuga põhja katsetasin esimest korda ning jäin väga rahule! Mõnus pähkline maitse sobib porgandiga kui valatult ja mure aga sitke põhi sai ka ise imeõhukesena paksu täidisekihi hoidmisega kenasti hakkama. Sest kuigi põhi sai tõesti hea, oleme ausad, kas me siis taigna pärast pirukat sööme? ;)
Laulusoovituseks jällegi Alt-J'd, seekord lugu nimega Taro. Kui ise Flow festivalile kuulama neid ei jõudnud, aitab ka kodune kõlar kurbuse peletada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar