Sügis. Jälle. Hommikuti ärgates peab köögis tule põlema panema. Avastan end järjest kauem silmad veel kinni duši all seismast ja veel joosta lastes, sest üldse ei taha sealt soojast ära tulla. Ja kui aken on kogemata ööseks lahti jäänud, on hommikune korter eriti jahe. Brr. Paksud sokid kapist välja. Keskküte ju veel ei ole oma talihooaega alustanud. (Ei ole hullu, rahakott rõõmustab.) Kummikud on kerged suvekingad ammu jalanõuriiuli sügavustesse lükanud ja rattaluku võtme võib vist juba heaga võtmekimbust välja võtta. Mis kindaid ja mütse ma eelmisel aastal kandsingi? Oeh...
Aga kõigega harjub. Juba esimene külmetuski on üle elatud ja vaikselt saab jälle ilma vastutulijaile näkku läkastamata ringi käia. Ju tüdisid pisikud minust ja läksid edasi. Ilmselt tegid oma osa ka need üüratud ingveri ja sidrunikogused, mida ma endale sisse manustasin. Ingver! Jah, ingver on minu söögilauale jõudnud ja sinna ka jäänud. Igati hea nii vokiroogades, marinaadides, kastmetes kui ka magustoitudes, kookides ja eelkõige talve lemmikjoogis: ingveri + sidrun + mesi + tassitäis kuuma vett = tervis ja õndsus. (Okei okei, hõõgvein, mu arm, ära solvu, ma pole sind unustanud ja oled samuti lemmikute seas!)
Ma vist isegi mäletan oma esimest kokkupuudet ingveriga. :D Tegime kunagi algkoolis klassiõe juures ingveriküpsiseid (sõna ingver jätsin meelde klassivenna Ingvari nimega, et saaks ikka kodus pärast kekata, mis imeasju me küpsetasime). Ja siis olime kahekesi, üks osavam kui teine seal köögis. Ja retseptis oli kirjas, mitu grammi ingverit vaja läheb. Eks seda värsket siis. Ja meil oli Santa Maria jahvatatud ingver, peaaegu täis kotike. Retsepti oleks pidanud grammide järgi minema veidi üle kahe kotikese. (Tsekkasin kiirelt köögist, 20 g pakendid on Santa Marial, nii et äkki siis 50 g ingverist pigistatud mahl vms oli originaalis?) No eks me siis kallasime esimese paki ära ja olime just teist lahti tegemas kui klassiõe ema kööki tuli ja noh. Asus kahjusid likvideerima. Tegime tainast juurde ja kokku saime vist 4 plaaditäit küpsiseid. Mäletan, et olid suured ja pehmed ja muredad ja võõra maitsega. Mitte just halvad, aga tol ajal sinna huvitav kategooriasse sobivad. Ai, mis kõik ei annaks, et neid küpsiseid uuesti proovida! Nüüd, kus ingver mu lemmik on. :)
Oeh, nostalgiahetk möödas. Ingverile olen truuks jäänud aga ka siin retseptis: parajalt vürtsikas ja šokolaadiselt magusas kaerahelbemüslis, mis just täpselt hallidesse sügishommikutesse sobib. Munavalge annab müslile krõbeda nn granola tekstuuri, kus helbed ei ole mitte kõik eraldi, vaid ka suuremate tükkidena. Vürtsidega ma siin ei koonerdaks, eriti kardemoniga, mis annab sügava ja veidi isegi eksootilise maitsenüansi. Šokolaad, mille lisan alles lõpus otse ahjust tulnud müslisse, aitab samuti helvestel krõbedaid tükke moodustada ja pealegi...
Aga kõigega harjub. Juba esimene külmetuski on üle elatud ja vaikselt saab jälle ilma vastutulijaile näkku läkastamata ringi käia. Ju tüdisid pisikud minust ja läksid edasi. Ilmselt tegid oma osa ka need üüratud ingveri ja sidrunikogused, mida ma endale sisse manustasin. Ingver! Jah, ingver on minu söögilauale jõudnud ja sinna ka jäänud. Igati hea nii vokiroogades, marinaadides, kastmetes kui ka magustoitudes, kookides ja eelkõige talve lemmikjoogis: ingveri + sidrun + mesi + tassitäis kuuma vett = tervis ja õndsus. (Okei okei, hõõgvein, mu arm, ära solvu, ma pole sind unustanud ja oled samuti lemmikute seas!)
Ma vist isegi mäletan oma esimest kokkupuudet ingveriga. :D Tegime kunagi algkoolis klassiõe juures ingveriküpsiseid (sõna ingver jätsin meelde klassivenna Ingvari nimega, et saaks ikka kodus pärast kekata, mis imeasju me küpsetasime). Ja siis olime kahekesi, üks osavam kui teine seal köögis. Ja retseptis oli kirjas, mitu grammi ingverit vaja läheb. Eks seda värsket siis. Ja meil oli Santa Maria jahvatatud ingver, peaaegu täis kotike. Retsepti oleks pidanud grammide järgi minema veidi üle kahe kotikese. (Tsekkasin kiirelt köögist, 20 g pakendid on Santa Marial, nii et äkki siis 50 g ingverist pigistatud mahl vms oli originaalis?) No eks me siis kallasime esimese paki ära ja olime just teist lahti tegemas kui klassiõe ema kööki tuli ja noh. Asus kahjusid likvideerima. Tegime tainast juurde ja kokku saime vist 4 plaaditäit küpsiseid. Mäletan, et olid suured ja pehmed ja muredad ja võõra maitsega. Mitte just halvad, aga tol ajal sinna huvitav kategooriasse sobivad. Ai, mis kõik ei annaks, et neid küpsiseid uuesti proovida! Nüüd, kus ingver mu lemmik on. :)
Oeh, nostalgiahetk möödas. Ingverile olen truuks jäänud aga ka siin retseptis: parajalt vürtsikas ja šokolaadiselt magusas kaerahelbemüslis, mis just täpselt hallidesse sügishommikutesse sobib. Munavalge annab müslile krõbeda nn granola tekstuuri, kus helbed ei ole mitte kõik eraldi, vaid ka suuremate tükkidena. Vürtsidega ma siin ei koonerdaks, eriti kardemoniga, mis annab sügava ja veidi isegi eksootilise maitsenüansi. Šokolaad, mille lisan alles lõpus otse ahjust tulnud müslisse, aitab samuti helvestel krõbedaid tükke moodustada ja pealegi...
...seven days without chocolate makes one weak.
Vürtsikas šokolaadimüsli
- 500 g täistera kaerahelbeid
- 1 sl mett
- 4 sl kuuma vett
- 1 munavalge
- 1 tl jahvatatud ingverit
- 1 tl purustatud kardemoni
- 1 tl jahvatatud kaneeli
- 0,5 tl riivitud muskaatpähklit
- 1 sl magustamata kakaopulbrit
- 50 g tumedat 70% šokolaadi
Lahusta mesi kuumas vees. Vala peale kaerahelbed ja vürtsid ning sega läbi. Viimasena lisa kakaopulber, sega uuesti läbi ning jäta nii veerand tunniks seisma. Klopi munavalge kergeks vahuks ning sega kaerahelvestesse.
Vala segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning rösti 170 kraadi juures keskmisel siinil umbes pool tundi, kuni müsli on krõbe. Sega ka paar korda pannitäit, et äärte pool olevad helbed ära ei kõrbeks. Haki šokolaad peenelt ning sega pannil veel kuuma müsli sisse. Lase jahtuda ning hoia oma lemmik müslipurgis. Hommikul on müsli eriti hea värskete puuviljade-marjade ja piimaga! Ja ei ole see sügishommik midagi nii pime. :)
Vala segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning rösti 170 kraadi juures keskmisel siinil umbes pool tundi, kuni müsli on krõbe. Sega ka paar korda pannitäit, et äärte pool olevad helbed ära ei kõrbeks. Haki šokolaad peenelt ning sega pannil veel kuuma müsli sisse. Lase jahtuda ning hoia oma lemmik müslipurgis. Hommikul on müsli eriti hea värskete puuviljade-marjade ja piimaga! Ja ei ole see sügishommik midagi nii pime. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar