Õuna-tatrakook

Õunast küll ei saa veel küllalt. Mis on need kõige nostalgilisemad toidud, kus õun sees käib? Õunavorm kaerahelbekatte all, loomulikult üks esimesi, mis pähe tuleb. Ja kohupiima-õunakook. Biskviitkattega õunakook. Õunapommid. lehttaigna õuna-ampsukad, mida vanaema teeb isegi õunahooajaväliselt. Vist kõik eestlased võivad öelda, et nad on õunte najal üles kasvanud ning igal aastal saavad sügiskuudel kõik korraliku õunaannuse kätte, millest peaks vähemalt kevadeni jätkuma. Raskemate juhtude (nagu allakirjutanu) puhul ei aita aga ainult ühest aastaajast ja õunahooaeg käib aasta läbi. :)

  

Niisiis mõni õunamälestus? Vabalt! Neid ju jalaga segada. Nagu lehti oktoobrikuise vahtra all.

Nagu ikka lastele, siis ei ole õunad, kui nad just lahti lõigatud pole, just kõige ahvatlevam näks. (See, mis maagia toimub õuntega siis, kui nad ära puhastada ja sektoriteks lõigata, on mulle siiamaani arusaamatu. Populaarsus kasvab nii 1000%!) Minu kallis ema sellest aga aru ei saanud, kuna minu 1. klassi sügishommikuti pani tema hoolitsev käsi ka mulle õuna pihku, et pikal koolipäeval oleks miskit kõht-tühi-kriisiolukordade leevenduseks kohe võtta. Nagu mainitud, siis lapsed eriti õuntest ei pea ning ei olnud ka mina mingi erand. Hommikuti ütlesin aga ilusasti aitäh ja pistsin õuna kenasti kotti. Aga ega ma ju neid eelmiseid sealt välja ei võtnud! Ja nii see õunamoos mulle koolikoti põhja vaikselt hakkaski tekkima. Oktoobri keskpaigal siis ema avastas, et see, mis komposti järgi minu toas haises oli ju puhas kultuurikiht õunu minu koolikoti põhjas! Tegelikult andsid esimesed vihjed, et midagi on (sõna otseses mõttes) mäda õpikute ja vihikute veidi niisked ja pruuniplekilised servad. Oeh. See, mis sealt kotist välja tuli, oli äärmiselt esinduslik kõdunenud õunakompost. Ilusasti ühtlane ja sajaprotsendiliselt looduslik, võib-olla paari lisaks sisse eksinud hariliku pliiatsi ja kommipaberiga. Piinlik küll, aga mis teha. Selline ma olin. Eks sel ajal olid õunad koogi või mahla kujul ahvatlevamad kui terved ubinad. :)

Kompost kompostiks ja koogid kookideks, parim õunamälestus oli ikkagi väiksena vanaema juures, kui õunamahla tehti! See esimene lonks magusat kulda, otse kruusiga 50-liitrisest tünnist, oeh... Jõime kõhud valutama. Aga ega mahlateost ainult mahlajoomislõbu ei saanud! Mis mõttes tahtsid täiskasvanud, et me need ilusad kandilised "õunakoogid", mis purustatud viljade pressimisest alles jäid, komposti viskame? Nihverdasime need südamerahuga kasvuhoone taha hunnikusse ja pärast oli mitu päeva kohviku- ja restoranimängulõbu garanteeritud. Muide, need "koogid" sobisid väga hästi ka pitsaderestode mängimiseks. Voh kui multikultuursed lapsed me olime! :)

Kolmas varajane mälestus, mis mul õuntega seondub on minu Memme kartulid. Nimelt käis Memm mul lasteaias järel ning hoidis mind, kuni vanemad mulle õhtul töölt järele tulid. Ja minu Memm praadis kartulitega alati ka õunaviile. Välimuselt sobivad nagu sukk ja saabas ja õun andis söögile eriti hea hapukas-mahlase maitse juurde. Polegi ammu praekartulit oma taldrikul kohanud. Vast peaks tõesti koos mõne õunaga nad pannile viskama, vaatama, kas maitseb sama hästi kui siis, kui Memm praadis.

Nostalgiaraamat nüüd kinni ja kooki küpsetama! Ikka õuntega. Kardemonist vürtsikat ja tatrast mahedat. 

Õunakook tatrajahuga

24-cm vorm

• 600 g õunu (puhastatud kaal)
• 2 tl kaneeli
• 100 g võid
• 130 g suhkrut
• 2 muna
• 1 dl piima
• 250 g täistera tatrajahu
• 4 kupart kardemoni
• 1 tl küpsetuspulbrit

Puhasta ja viiluta peenelt õunad. Sega kaneeliga ja jäta seisma. Klopi toasoe või ja suhkur heledaks. Lisa munad, sega ühtlaseks ning seejärel lisa piim. Uhmerda kardemoniseemned peeneks ja lisa koos küpsetuspulbriga segatud tatrajahuga taignale. Sega õunatükid taignasse ja vala küpsetuspaberiga kaetud 24-cm lahtikäivasse vormi. Silu pealt ühtlaseks ja küpseta 180 kraadi juures 35-40 minutit, kuni kook on läbi küpsenud. Vajadusel kontrolli küpsust tikuga. Lase veidi jahtuda ning serveeri näiteks vaniljejäätisega.

Pühapäevaõhtuse kõrvapai teeb Jacques Dutronc & tema 1966. aasta "Et moi, et moi, et moi".