Maapirni püreesupp

Toidu saab kergesti jagada ilusaks ja koledaks. Või, noh, kui mitte nii karmilt tahta öelda, siis "esmapilgul mitte kõige apetiitsemaks". Näiteks kes vaidleks vastu, et maasikad on ilusad ja maapähklivõi, noh, mitte nii väga. Tekstuur ja värv loevad siinkohal mõlemad. Aga kui mõelda, et enamik möginaid väga kenad pole, siis guacamole näiteks toob püreestatud söögid auga jälle paremasse nimekirja. Eks ilu ole vaataja silmades. Ei vaielda, vaid kakeldakse. Köögis vaeva näinu tahab ju ikka, et üldtulemus ilus oleks. Ega kuldsed sõnad "kõhus näeb kõik ju kõik samasugune välja" ei lohuta just väga, kui miskit on untsu läinud ning ilusa koogi asemel vaatab vastu hunnitu hunnik ...hunnikut. 

Tahtsin selle jutuga sinna jõuda, et maapirni mugulad on ikka päris koledad. Nagu oleks haigus kallal, ning meelde tulid kunagi Harry Potteri filmist nähtud vinguva juurega taimed. (Ohhoo, väike guugeldamine mälu värskendamiseks ja tuleb välja, et Harry Potteri jaoks on eraldi Wikia olemas!) Mandrake siis oli raamatus ja filmis selle taime nimi inglise keeles. Tõlke jään võlgu. Ka maapirni püreesupp ei ole just kauneimate killast, ükskõik, mitu punastavat kirsstomatit või muud kenadust sinna kaunistuseks peale surata. Aga maitse selle eest, oh. Mõnus veidi pähkline ja mahe, kergelt magusa nüansiga. 

Maapirn on oma koostiselt igati tubli köögivili, hea diabeetikutele ja tuhande muu kasuliku omadusega ka. Pidavat veresuhkru korras hoidma, palju proteiini, mineraalaineid ja vitamiine sisaldama jne. Väike hoiatus, et kõigile maapirn siiski ei sobi ning oma süsivesikute eripärase koostise tõttu võib ta organismi seedekulgla bakterimajanduse korralikult sassi ajada ja gaase tekitada. 

Mugulad kõlbavad nii toorelt kui ka kuumtöödeldult ning õnneks ei pea neid ka enne söömist koorima. Harjaga korralikult üle käimine sobib küll. Kes aga supile heledamat värvi tahavad, võivad loomulikult pika nokitsemistöö nende koorimiseks ette võtta. Tean ka inimesi, kes esimeste värskete kartulinupsude olematut koort judinatega vaatavad ja ka näiteks Camembert'il hallituskihi skalpelliosavusega eemaldavad. Nii et kel koortega omad fetišid, lasku käia! Muide, kartulitest rääkides, prantsuse keeles on kartul pomme de terre ehk maaõun. Nii et maapirn on vägagi loogiline ja kena nimi ühele mugulale. Vist? 

Minul läksid maapirnid potti koos koorega ning et supp saaks kreemjam, lisasin ka toorjuustu ja tilga piima. Kuna mugula enda maitse on piisavalt intensiivne, siis ei ole puljongit vaja lisada. Talvine mõnus kõhupai. 

Maapirni püreesupp

kolmele

• 400 g maapirni
• 4 dl vett
• 1 dl piima
• 3 sl toorjuustu (ka maitsestatud toorjuustud sobivad)
• 1 tl kuivatatud punet
• soola
• pipart
• serveerimiseks kirsstomateid

Puhasta maapirnid harjaga ning lõika vajadusel väiksemateks tükkideks. Koore võid mugulatele alles jätta. Keeda mugulad soolaga maitsestatud vees pehmeks, see võtab umbes 12-15 minutit. Võta pott tulelt ning püreesta ühtlaseks. Pane pott tagasi tulele ning lisa piim, toorjuust ning pune. Lase juustul suppi sulada ning viimistle maitse soola ja pipraga. Vajadusel lisa veel veidi vett või piima, et saada meelepärane konsistents. Serveerimisel lõika kuumale supile mõned kirsstomatid ja keeruta veel natuke värsket pipart peale. 

Muusikat ka! Midagi eriti toredat. The Ukulele Orchestra of Great Britain - The Good, The Bad and The Ugly.