Elagu! On kukeseeneaeg! Kuidas mina oma väiksed kollased nupsikud sain, on tegelikult päris naljakas lugu. Tulin Balti jaamast rongilt kell-enne-kukke-ja-koitu mööda Telliskivi tänavat rattaga alla, kui äkki tundsin mingit väääga head lõhna. Pidurid põhja ja vaatasin ringi. Varavalges oli tänav veel inimtühi, aga teisel pool teed panid üks mees ja naine parajasti maasikakaste välja. Elan ise ümber nurga, aga sain alles nüüd teada, et nad käivad seal igal hommikul head ja paremat müümas. Maasikad-tomatid-metsmaasikad-herned-kartulid-murakad(!)-porgandid-KUKESEENED jms. Hea lõhn tuligi värsketest magusatest maasikatest - ka teisel pool tänavat nii tugev, et unesegane rattur pidi pidurid põhja lükkama. :D
Uudistasin siis letti lähemalt ning lahkusin lõpuks karbitäie kukeseentega. Tundsin ka, et müügimees tegi head tööd, aga mõnel hetkel on isegi täiesti nauditav ja aktsepteeritav, kui sa tunned, et sulle miskit pähe määritakse. Kui sa ise tahaksid niikuinii seda osta, siis on see ju okei? :D
Sorava jutuga mees näitas mulle suuri kollaseid kukeseeni ning seal kõrval ka pisikesi, natuke kuivema välimusega kukekaid. Küsis siis, mille jaoks seened on, ning ütles, et kui rooga, nt kastmesse, sisse lähevad, siis on mõtekam osta väiksemad, kuna neil kaalu vähem (kuivemad siis), aga maitset ehk rohkemgi. Kaalul näitas ka ära, palju sama raha eest suuri vs väikeseid saaks, ning tõesti, olles näinud, kui palju kukeseened pannil vett välja lasevad ja kokku tõmbuvad, jäid pisikesed loosi. Selle peale, et väikeseid seeni on ju nii palju tülikam puhastada, loomulikult ma tol hetkel ei tulnud...
Aga nüüd siis see naljakas osa. Tulin koju ning hommikusööki tehes mõtlesin, et pole ammu uudiseid vaadanud. Kuna oli 24. juuni hommik ning telekanalitel muud programmid käimas, tegin TV3 Play'st eelmise õhtu Seitsmesed uudised lahti. Veidi vaadanud ning järjekordsest idiootsest päevaküsimusest kopa ette visanud, kerisin saate edasi ning just täpselt selle koha peale, kus räägiti, kuidas aastaid tagasi üks mees olla Helsingi turul trobikonna politseinikega kaklema läinud, endal "relvaks" luuavars. Eesti Kalevipojaks ristitud juutubikangelane oli aga täpselt see sama hea müügimees, kes mulle pool tunnikest varem kukeseened oli müünud, pidupäeva puhul (või kartes, et tühjas linnas muidu kaubast lahti ei saa) veel lisakski asju kaasa andnud! Väike Eesti? Jep. Maasikamehe kangelastegusid puidust tokiga saab õnneks veel praegugi järgi vaadata:
Mida siis kukeseentest teha? Värske kartuliga kukeseenekaste ning kukeseeneomlett on klassikud, mida ei saa ühelgi aastal tegemata jätta, aga põnev on ka uusi retsepte proovida. Põhjata spinati-kukeseenepirukas on gluteenivaba ning madala kalorlusega, samas tänu munale on siin ohtralt valku, nii et kõhu täis saamisega probleeme ei tule. Mõnus ja ilus suvine söök!
Uudistasin siis letti lähemalt ning lahkusin lõpuks karbitäie kukeseentega. Tundsin ka, et müügimees tegi head tööd, aga mõnel hetkel on isegi täiesti nauditav ja aktsepteeritav, kui sa tunned, et sulle miskit pähe määritakse. Kui sa ise tahaksid niikuinii seda osta, siis on see ju okei? :D
Sorava jutuga mees näitas mulle suuri kollaseid kukeseeni ning seal kõrval ka pisikesi, natuke kuivema välimusega kukekaid. Küsis siis, mille jaoks seened on, ning ütles, et kui rooga, nt kastmesse, sisse lähevad, siis on mõtekam osta väiksemad, kuna neil kaalu vähem (kuivemad siis), aga maitset ehk rohkemgi. Kaalul näitas ka ära, palju sama raha eest suuri vs väikeseid saaks, ning tõesti, olles näinud, kui palju kukeseened pannil vett välja lasevad ja kokku tõmbuvad, jäid pisikesed loosi. Selle peale, et väikeseid seeni on ju nii palju tülikam puhastada, loomulikult ma tol hetkel ei tulnud...
Aga nüüd siis see naljakas osa. Tulin koju ning hommikusööki tehes mõtlesin, et pole ammu uudiseid vaadanud. Kuna oli 24. juuni hommik ning telekanalitel muud programmid käimas, tegin TV3 Play'st eelmise õhtu Seitsmesed uudised lahti. Veidi vaadanud ning järjekordsest idiootsest päevaküsimusest kopa ette visanud, kerisin saate edasi ning just täpselt selle koha peale, kus räägiti, kuidas aastaid tagasi üks mees olla Helsingi turul trobikonna politseinikega kaklema läinud, endal "relvaks" luuavars. Eesti Kalevipojaks ristitud juutubikangelane oli aga täpselt see sama hea müügimees, kes mulle pool tunnikest varem kukeseened oli müünud, pidupäeva puhul (või kartes, et tühjas linnas muidu kaubast lahti ei saa) veel lisakski asju kaasa andnud! Väike Eesti? Jep. Maasikamehe kangelastegusid puidust tokiga saab õnneks veel praegugi järgi vaadata:
Mida siis kukeseentest teha? Värske kartuliga kukeseenekaste ning kukeseeneomlett on klassikud, mida ei saa ühelgi aastal tegemata jätta, aga põnev on ka uusi retsepte proovida. Põhjata spinati-kukeseenepirukas on gluteenivaba ning madala kalorlusega, samas tänu munale on siin ohtralt valku, nii et kõhu täis saamisega probleeme ei tule. Mõnus ja ilus suvine söök!
Põhjata spinati-kukeseenepirukas
22-cm vorm
- 200 g (külmutatud) spinatit
- 1 suur sibul
- 2 küüslauguküünt
- 100 g kukeseeni (kuivemaid, või 150 g nn mahlased, ehk kus seentes vett ja selle võrra kaalu rohkem)
- 4 muna
- 100 g maitsestamata jogurtit või hapukoort
- 3 sl täistera kaerajahu
- praadimiseks taluvõid
- soola
- musta pipart
Võta spinat juba eelmisel õhtul sulama ning nõruta korralikult. Kui kasutad värsket spinatit, närtsita see kuuma veega üle valades, nõruta, pigista kuivaks ning haki peeneks. Koori ja viiluta sibul ning küüslauk, puhasta kukeseened. Prae sibul võis kuldseks, lisa ka soola, et sibul panni põhja ei hakkaks. Kui sibul hakkab juba vaikselt kuldseid toone võtma, lisa ka kukeseened ning küüslauk. Prae kuni kukeseened on jumekad. Lisa pannile ka spinat ning kuumuta segu korra läbi. Maitsesta ka pannitäit soolaga, kuna spinat vajab korralikku doosi maitseaineriiulilt, et oma parimaid külgi näidata.
Klopi kausis lahti munad ning sega juurde jogurt (või hapukoor) ning kaerajahu. Maitsesta soola ja pipraga. Vala pannitäis munasegule ning sega kiiresti ühtlaseks, et muna kuuma mõjul kalgenduma ei hakkaks. Vala segu korralikult võitatud ahjuvormi ning küpseta 200 kraadi juures umbes 35 minutit, kuni segu on hüübinud ning pealt kergelt jumekas. Serveeri soojalt mõne hea leivalisega.
Moriarty "Jimmy" suvine remix Joachim Pastorilt ja Romain Dalmanilt.
Klopi kausis lahti munad ning sega juurde jogurt (või hapukoor) ning kaerajahu. Maitsesta soola ja pipraga. Vala pannitäis munasegule ning sega kiiresti ühtlaseks, et muna kuuma mõjul kalgenduma ei hakkaks. Vala segu korralikult võitatud ahjuvormi ning küpseta 200 kraadi juures umbes 35 minutit, kuni segu on hüübinud ning pealt kergelt jumekas. Serveeri soojalt mõne hea leivalisega.
Moriarty "Jimmy" suvine remix Joachim Pastorilt ja Romain Dalmanilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar