Martsipanimagus gluteenivaba õunapirukas

Õunaaeg on käes! Ju läks miskit sel aastal õigesti, et vaarikaid oli meeletult ning nüüd võtavad ka õunad nendest šnitti. Ajakirjanduses ilmuvad artiklid, kuidas siidritootjad on rõõmust laes ja nädalavahetusel Saaremaal käies nägime vist üht lookas okstega õunapuud iga kolme kase ja kuue kuuse kohta. Küllus. Kaunis. Kui koduaia Valgest klaarist ma suuremat ei pea - söömiseks liiga happelised (muide, Klaar on üks happelisemaid õunu Eesti aedades üldse) ning moosiks-koogiks liiga pehme tekstuuriga, siis Antonovka puud käin regulaarselt kallistamas ning selle puu ubinad küll niisama laokile ei jää. Ka selle hooaja esimesed moosipurgid said just Antonovkad endale kõhtu. Suur purgistaja ma ei ole - pigem kas kuivatan või külmutan aiasaadusi - kuid mõned kaaned peab ju aastas steriliseerima, et päris ära seda kõike ei unustaks. Moosi keeta ma võin hea meelega ja äädikat marinaadi mõõta on alati tore, kuid see purkide keetmine ja kaante kuumutamine ja siis hing kinni sõrmega üle purgikaane tõmbamine, et näha, kas lohk on ikka korralikult sees ja vaakum piisavalt tugev - no see võtab küll kõik hoidistamistuhina kohe kiirelt ära. 

Mõned korralikud kilod neidsamu Antonovkaid said aga jah siiski vähese suhkruga õunamoosiks/salatiks/kastmeks - kellele kuidas - keedetud. Kilo õunte kohta panen ainult 100 g suhkrut ning kuigi mulle meeldib nö siidjas läbi sõela aetud õunakaste ka väga, siis koorte ja suuremate tükkidega variant on ka mõnus. Ning just selline purki saigi. Hea võtta nii soolase kõrvale kui ka magusale maitse andmiseks. Õunakastet kasutatakse siin-seal, eriti just USA retseptides palju ka nn tervislikes küpsetistes, kus seesama apple sauce võib asendada olenevalt retseptist nii rasvainet kui ka muna. Üks mõnus magustoit õunakastme/moosiga on minu meelest keefir + õunakaste + kaneel. Kaussi ja veidi segamini ajada ja imehea amps valmis! Kui hing aga natuke tektuurikamat magusrooga ihaldab, siis väike pihutäis mandlilaaste, pähkleid või paar purustatud küpsist sekka ning jällegi veidi erinev ja maitsev magustoit valmis.  

Need Antonovkad, mis aga potti ja purki ei jõudnud, läksid koogiks. Krõbedal täistera kaera- ja riisijahust põhjal on martsipani ja õunu, peale veel peoga mandlilaaste. Tõesti hõrk ning aus algus õunakoogihooajale!

Õuna-martsipanipirukas

24-cm lahtikäiv vorm

Gluteenivaba pehme muretainas:

• 100 g täistera kaerajahu
• 80 g riisijahu
• 70 g võid
• 20 g suhkrut
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 1 muna
• tera soola
• paar sl külma vett

Täidis:

• 500 g hapusid koogiõunu, näiteks Antonovkad on ideaalsed
• 100 g mandlimartsipani, kus mandlisisaldus 60% kandis
• 1 tl vaniljekaunapastat või vaniljeessentsi
• 2 sl konjakit või brändit
• 30 g mandlilaaste
• 50 g suhkrut

Taignaks blenderda külmad võitükid jahude, tera soola  ja küpsetuspulbriga ühtlaseks. Lisa suhkur ja muna ning surista uuesti läbi. Lisa paar supilusikatäit külma vett ning mätsi ühtlaseks taignaks. Lase taignal kilesse mähitult umbes pool tunnikest külmkapis puhata. Seni pudista martsipan kaussi ning sega vanilje ja konjakiga. Puhasta ja lõika õunad tükkideks. Suru tainas lahtikäiva vormi põhja ning umbes 1,5 cm kõrguselt ka vormi külgedele. Pudista martsipanisegu põhjale ning suru õunatükid meelepärase mustrina põhjale. Puista üle suhkru ning mandlilaastudega ning küpseta 180 kraadi juures umbes 45 minutit, kuni õunad on küpsed ning hakkavad vaikselt jumet võtma. Lase jahtuda ning serveeri külmalt. 

Kõrvale klaas piima?

Tänase muinastulede öö puhul "Meil põleb tuli, see annab sooja..." (Linkida ei saa, kuna eip leidnud netiavarustest seda. Tuleb endal kitarr kätte haarata!)