26.12.17

Pohladega rummiruudud



Jõulud, jõulud juba käes! Sõitsin jõulureedel linnakärast minema ning tundsin, kuidas metsade vahele jõudes rahu mu endasse mähkis. Mere ääres vanemate juures on alati eriti turvaline ja vaba olla, kõik mured jäävad siin kuidagi tahaplaanile. Ja no kuidas saakski millegi peale pahane olla, kui ümber on selline looduse ilu! Isegi kui maa valge ei ole, on talvine tukkuv loodus, taustal merekohin, omaette ime. 






Kirjutan seda hetkel veel hommikupimedas köögis, ainult väike tuli põleb. Kell on 7, on jõululaupäeva hommik ning õues ulub vinge tormituul. Tänaseks lubas megasuuri laineid ja tuult, nii et ülalkorrusel veel põõnavad purjelaudurid vaatasid eile silmad särades ilmateadet. Eks igaühel oma - kes läheb jõulureedel magama oodates kingitusi ning jõulupidu, kes aga ootab enim tuult ja tormist merd. :) Ja küll see pidu sinna otsa ka tuleb, kus siis sellest!


Aktsioon Jõulusurf sai uhke! Päkapikumüts paeltega lõua alt kinni seotud, kõige paksemad kalipsod seljas, tuiskas mu isa üle Läänemere lainete - vaikselt on tal jõululaupäeval merele minekust juba traditsioon saamas. Kas juba äkki kolmas aasta punamütsiga 24. detsembril surfamist on täis tiksunud?




Eestlastele kohaselt panime jõululaupäeval loomulikult ka sauna küdema. Kuigi nii vara kui vanasti pessu joosti me küll lavale ei jõudnud. Lugesin just, et eestlased käisid traditsioonide kohaselt juba enne keskpäeva leilil ära. Aga saan neist täiesti aru! Hommikuvihtlus - mis veel võiks paremini üles äratada? :) 




Meie pere jõuluõhtusöögi magusaks grande finale'ks jõudis lauale mandariinikuhjade (eem, allergik mina saab neid kahjuks ainult kaugelt vaadata ja ohata) ja pähklite kõrvale just see rummikook pohladega. Mõtlesime, et ei hakka mingit suur kringlit ega torti tegema, vaid just midagi hõrku, aga samas kodust, mida soovi korral saab päris väikese killu võtta, et magusaisuga sõbraks jääda ning mis muu hea parema kõrvale ikka kenasti kõhtu ära mahuks. 


Ja siis veel, et... kellele rummikoogid ei meeldiks? :D Eriti veel, kui neil on peal pehme šokolaadi-ganache ning heldelt hapukaid oma aiastmetsast korjatud pohli. Kellel magusasahtel kõhus suurem on, neile võib rummikoogi juurde ka palli vaniljejäätist serveerida. 


Kaunist pühadeaega kallite seltsis!



Rummiruudud pohladega

nii umbes kümnele
  • 4 muna biskviit ehk u 400 g 
  • umbes 150 g 20% hapukoor
  • 0,5 väikest pudelit rummiessentsi
  • 75 g võid
  • 3 sl magustamata kakaopulbrit
  • helde törts konjakit või brändit, nii 1-2 pitsi jagu
  • 100 g tumedat šokolaadi
  • 1 dl rõõska koort
  • 2 dl värskeid pohli
  • kaunistuseks soovi korral kookoshelbeid

Valmista eelmisel päeval oma lemmikretsepti järgi biskviit (või osta poest juba valmisbiskviitpõhi), lase õhu käes veidi seista, et see veidi kuivaks - nii läheb biskviidipuru tegemine kergemalt. Pudista biskviit peeneks ning sega juurde kakao, rummiessents, sulatatud või ja konjak. Lisa vähehaaval hapukoor, kuni saad kokkuhoidva massi. Olenevalt biskviidist ning konjaki kogusest võib hapukoort ka veidi vähem vaja minna. Suru segu kandilisse umbes 20 x 20 cm küpsetuspaberiga kaetud vormi ning pane katte valmistamise ajaks külmkappi. Minul sellist vormi ei olnud, nii et painutasin ühe majapidamises leidunud kartongilehe ääred üles ning katsin selle küpsetuspaberiga - koduvolditud vorm olemas! Kuna segu on pigem tihke, siis jääb ta kuju ka ilma päris vormita kenasti hoidma.



Kuumuta koor, vala šokolaadile ning sega ühtlaseks. Kui isegi algul tundub, et need kaks küll ei taha seguneda, siis minuti pärast on sul kena sile šokolaadikaste. Vala koogile ning puista peale pohlad. Lase enne serveerimist üleöö külmkapis maitsestuda. Enne lauale andmist puista soovi korral peale ka kookoshelbeid - annab veel jõulusema väljanägemise!


Pühadeaegseks kõrvailuks mitte küll jõululaul, vaid hoopis üks minu pea alati töötavates heatujulauludest. Jack Johnson ja tema "Fall line".




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar