Mahlane vaarika-kohupiimakook

Selle koogi tegu lükkus ootamatult edasi, kuna just siis, kui olin kõik asjad välja otsinud ning isegi koogivormi rõngaga küpsetuspaberi vormi põhjale tõmmanud, sain ma naabrilt kõne, et meie maja keldrisse on sisse murtud. Keldriboksi riivid olid lahti lõigatud, kobakad tabalukud seal kõrval kenasti lukus rippumas, ning mis vähegi kätte juhtus, kaasa haaratud. 

Kuna olin linnast väljas, siis koju oma silmaga kahju hindama jõudsin alles järgmisel päeval. Mis haige kihk see on, minna teiste omandit ilma mingi õiguseta endale nõudma? Ja kui midagi liiga väärtuslikku silma ei jää, võtta ikkagi, mis iganes käeulatusse jääb? Ei saa mina aru. Lisaks asjadele, mil ka arvestatav rahaline väärtus ja mida saab edasi müüa, kas tõesti oli neil vaja mu pesumasina pealt 2 pesugeeli pakki kaasa võtta? Really? Pesugeel!! (Muide, pesumasin keldrisse paigutada on parim idee üldse - ruutmeeter korteri põrandapinda kokku hoitud ning miski tsentrifuug ei sega pühapäeva pärastlõunal diivanil rahulikult filmi vaatamast.) Ja sügavkülma vaadati ka. Ja khm. Võeti 3 ploomitoormoosi kaasa. PLOOMIMOOSI! Kes seda varastab? Ma nüüd nii hea moositegija ka ei ole... Õnneks oli kõik muu sügavkülmas puutumata ja kogemata juhtusid neile kätte minu jaoks just viimasena käiku minevad karbid, väärtuslikum kraam õnneks jäi alles. Aga miks ometi? MOOSID! Ju oli sakuskat vaja kõigi mu veiniriiuli märjukeste alla libistamiseks? 


Jah, sellest vast pea kõige rohkem kahju. Minu 'veinikelder'. Head aastakäigud, mitmed pudelid välismaalt kaasa toodud, hoolega hoitud ja erilisi puhke ootamas. Siinkohal jagan oma sõbranna tarku sõnu, et veini jaoks on kõige kindlam koht ikka omaenda kõht. Hoian seda meeles, kui mõni kord tuleb dilemma, kas šampanja kohe ära juua, kuigi nagu erilist põhjust ei ole, või ehk keldrisse viia. 


Kui politseiga sai jutud räägitud, jõudsin aga ka koogiteoni. Küpsetis saab tõesti mahlane ning marju soovitan lisada nii palju, kui koogi pind vähegi lubab, ning kui jätkub, siis veel kõrvale pakkuda ka. Põhja võid teha ka küpsistest või klassikalisest mure- või liivataignast. Vaarikate asemel võid koogi katta ka muude hapukate ja mahlaste marjadega, näiteks punaste või mustade sõstardega, või ka marjaseguga. 

Vaarika-kohupiimakook

26-cm vorm

Kaerajahust koogipõhi:

• 230 g täistera kaerajahu
• 40 g suhkrut
• 0,5 tl küpsetuspulbrit
• näpuotsatäis soola
• 100 g võid

Täidis:

• 4 muna
• 200 g suhkrut
• 600 g maitsestamata kohupiimapastat
• 2 dl ehk 225 g hapukoort
• 1 laimi riivitud koor ja mahl 
• 0,5 tl vaniljekaunapastat või 1 tl vaniljesuhkrut
• 3 dl vaarikaid - kenasti sobivad ka külmutatud marjad
• Soovi korral mündilehti, mandlilaaste kaunistamiseks

Põhja jaoks sega kuivained omavahel. Sulata või ning lisa kuivainetele, sega taignaks ning suru küpsetuspaberiga kaetud koogivormi põhja. Pane täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Täidise jaoks klopi munad suhkruga lahti. Lisa kohupiimapasta, hapukoor, vanilje ning laimikoor- ja mahl. Vala täidis põhjale ning küpseta 175 kraadises ahjus ilma pöördõhuta 1 tund. Lase võimalusel üleöö külmkapis maitsestuda - nii on kook veelgi parem. Enne serveerimist kata koogi pind marjadega ja kaunista meelepäraselt. Külmutatud marjad võid nii tunnike enne serveerimist koogile sulama puistada.