Juhhei ja hurraa! Täna on Jazzino blogi sünnipäev, ja veel milline! Semi-ümmargune 5 aastat kukkus täis. Ja kuigi oleks olnud tore jätkata traditsiooni ja see ka sel aastal ära unustada, juhtus nii, et olin tänavu juba varakult tähistamisvalmis. Ju selle kevade märksõna kodus passimine on oma töö teinud. ;)
Hetkel on blogi vaieldamatult popim retsept karulaugu-quiche, mille mõned aastad tagasi postitasin. Vanade pikkade postituste lugemine tuletab meelde, et ma olen viimasel ajal kirjutamise koha pealt päris laisk olnud. Samas on nii tore kirjapildis oma meenutusi lugeda - nagu selles quiche'i postituses rattamatka, täielikult lollisti ära põlemise ning Kalamaja päevade kohta. Peaksin vist end kätte võtma jälle!
Samas, praegusel ajal igapäevaselt mingeid põhjapanevaid uudiseid jagada ka ei ole. Töötan kodukontorist ning üritan töö ja vabal ajal vahet teha igapäevaselt jooksmas käies. Füüsiliselt koduukse enda järel kinni tõmbamine ning õue minemine toob selle vajaliku keskkonnavahetuse, nii et jooksmast tagasi tulen mitte kodukontorisse, aga lihtsalt koju. Mis siis veel? Kevadrindel olen toimetanud veidi, ürte ja salatit aeda külvanud, tuppa potti ka basiilikut - seda loomulikult 10 x rohkem per pott kui tegelikult peaks. Ehk siis jälle sai tõestust, et liiga rohelised mu näpud ikka ei ole...
Aga vaikselt on tüdimus peale tulemas - kuigi näiliselt saab ju kõik tehtud, siis tunnen sõpradest ja kultuurist puudust. One too many kordi on juba veiniklaasi vastu Zoomi pilti löödud ja ukselinke desinfitseeritud. Käed on juba ära harjunud, et varsti pesen neilt naha maha ning pisikesse kodupoodi sisse astudes on pilk valvsam kui Hollywoodi põnevikes sellel-relvaga-mehel-kes-kohe-ümber-nurga-peab-astuma. Ja maski pole ikka veel õppinud õigesti kandma.
Nii et kui kord saab jälle teatriuksest sisse astuda, kohvikuterrassil laiselda, miks mitte mõnel festaril käia, rannas raamatut lugeda (inimeste vahel, kujutad sa ette!?), sõpra tänaval ilma vähemagi kõhkluseta kallistada, Muhu leiba ehk isegi Muhumaalt osta, ja viimaks ometi kellelegi oma passi ja 1-liitrist vedelikega mini-grip kotikest näidata, on minu suu kõrvuni. Igatahes.
Aga mis 5 aasta kokandusblogi sünna see oleks, kui kooki ei saa! Kuigi rabarberihooaeg on alanud ning juba esimesed rukki-rabarberimuffinid juba ahjust tulnud (& sekundiga otsa saanud), tundus, et tahaksin tähistada millegi pärast just absoluutselt mitte hooajalise apelsinikoogiga. Vähemalt lilled pildil toovad kevadehõngu. Sama kook on muide imemaitsev ka talvisemal hooajal koos kardemoni, kaneeli ja muskaatpähkliga.
Apelsini-mandlikook kodujuustukreemiga
20-cm vorm
- 2 apelsini
- 130 g rafineerimata suhkrut
- 150 g mandlijahu
- 90 g kaerajahu
- 3 muna
- 1 tl küpsetuspulbrit
- näpuotsatäis soola
- Kaunistuseks mandlilaaste
Kodujuustukreem:
- 300 g kodujuustu, minu lemmik on Alma klassikaline
- 100 g maitsestamata jogurtit
- 1 tl vaniljekaunapastat
- 1-2 sl mett
Keeda terveid apelsine 30 minutit, lõika pooleks, eemalda seemned ja blenderda umbes 20 sekundit, kuni segu on enam-vähem ühtlane, mõnede tükkidega - peaksid saama umbes 300-350 g püreed. Lisa ülejäänud ained ning sega taignaks. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud 20-cm koogivormi ning küpseta 180 kraadi juures pöördõhuga umbes 40 minutit, kuni kook on küps. Kui tundub, et kook tahab pealt liialt pruunistuda, kata kook lõpu poole fooliumiga. Lase jahtuda ja kaunista mandlilaastudega. Kreemi jaoks mõõda kõik ained kokku ning surista saumiksriga ühtlaseks. Serveeri kreemi koogi kõrvale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar