Rabarberikarask

Mai esimene nädalavahetus näeb ette pea kohustuslikku õues müttamist. Kes seab peenrad korda, kes riisub lehti, kes käib lihtsalt jalutamas, kes on lausa talgud korraldanud. 

Pean tunnistama, et mina seekord liiga tubli õues ei olnud. Naeratasin natuke õndsa näoga lilli ja lehepungi vaadates ringi, lõikasin natuke murulauku ja panin rabarberitele uue loori peale (nad sunnikud olid üleöö niimoodi kasvus juurde visanud, et vana teki alla enam ei mahtunud). Ahjaa, ratta võtsin ka talvekorterist välja ja pumpasin kummid täis, aga see vist ei loe. ;) 


Kapinurgal vaatavad mind altkulmu basiilikuseemned, ning ka suvikõrvitsat ja rediseid ja porgandeid tahaks... Oeh, vist on see rong juba läinud. Sisenda endale veel, et küll on aega kiirete asjadega... Luban, et järgmisel nädalavahetusel olen tublidus kuubis ja teen ära kõik aiatööd, mis vaja, ja rohkemgi veel! Nüüd, kus see on ka reaalselt välja öeldud (kirjutatud), ei ole enam tagasiteed. :D

Väikesed nupsud rabarberid nägid nii armsad välja, et neid lihtsalt ei saanud peenrale jätta! Otsustasin midagi eestimaist teha, ning juba varem korduvalt järeleproovitud karaskiretsept läks väikeste mugandustega jälle käiku. Tegu on pigem koogi kui karaskiga, kuna taignas on nisujahu sama palju kui otra ning ka korralik kogus rasvainet. (Oma tavalisse karaskiretsepti ma võid ega õli ei lisa ning tihti teen ka täiesti ilma nisujahuta.)

Rabarberikarask 

• 330 g keefirit
• 1 suur vabapidamise kana muna
• näpuotsatäis soola
• 1,5 dl suhkrut
• 2 dl odrajahu
• 2 dl nisujahu
• 1 tl küpsetuspulbrit 
• 50 g sulatatud võid

Katteks:

• 6 noort väikest vart rabarberit
• 4 sl suhkrut
• 0,5 tl kardemoni
• 2 tl kaneeli

Tükelda rabarber. Kui kasutad noori varsi, ei pea neid koorima ja kook jääb tore roosa. Sega kausis keefir ja muna. Lisa sool ja suhkur. Seejärel lisa küpsetuspulbriga segatud jahud ning viimasena sulatatud või. Vala tainas oma lemmik karaskivormi, küpsetuspaberi võid ka vahele panna. Nüüd sega katteained, ehk rabarber maitseainetega, vala tainale ning küpseta 180 kraadi juures 40-50 minutit. Originaalretseptis on 40 min, aga minu ahi ei ole just kõige tugevamate killast, ning tavarežiimil 40 minutit ning siis veel 10 pöördõhuga sobis talle ideaalselt. Lase natuke vormis taheneda, et oleks kergem lõigata.
 

Varsti täitis kööki hulluksajavalt hea kardemonilõhn, ning see "lase paar minutit koogil jahtuda, et kergem lõigata oleks" oli päris keeruline vastu pidada. Kook sai rõõmsalt roosa ning alguses kõrvale mõeldud tass kohvi digimuutus klaasiks külmaks piimaks. Hapu rabarberikate ning magus odrajahust pähklise maitsega põhi. Soe karask ja külm piim. Nostalgia missugune! :)

Ja nostalgialainel võiks ka jätkata!