01.11.16

Linnalapse puhkus ehk Önn ja ilu Saaremaal


Juba nii mitu kenat kuud tagasi (khmm, august siis) käisime ühel nädalavahetusel tiiru Saaremaal. Aga et ikka märk maha jääks ja ära ei unustaks seda eluiluolu, siis kirjutan möne söna siia ka. Postituse kirjutasin valmis juba ammu, aga kuna no vot üht pilti ei saanud varem kätte (see juurikas, mis allpool on), jöuab publish nupp alles nüüd käiku.


Mis siis toimus? Meil kukkus välja üks igati öige Eestimaine minipuhkus - kodust kaugel ja isegi üle vee sai söita. Söpru näha ja hästi aega veeta. Veidi ka ringi turistida, natuke kohalike üle naerda ja silmad pärani linnalast mängida. Linnalapse momente oli lausa nii palju, et väärivad eraldi väljatoomist.



Linnalaps vol 1. Jah - hommikukohvi jaoks käisime varavalges paari kilomeetri kaugusel talus piima järel. Nii vahva iseteenindus oli! Muudkui aga vöta automatiseeritud jahutist palju piima tahad, pärast pese köik lehtrid-ämbrid-käed vooliku all puhtaks, märgi ruudulisse kaustikusse üles, kes sa olid, ning jäta plekk-karpi raha. Liitri värske maapiima eest tahtis talunik 60 senti. Ilus elu! 


Piim oli töesti maitsev ning enne mandrile tagasisöitu käisime veel kord sealt läbi, et kõik pudelid seda headust täis tankida - maapiim pidi väga hästi ka seisma. Ühe liitriga oli plaan see hapupiimaks lasta, aga nii pikalt ta ei elanud...



Mida lehmad joovad?



Linnalaps vol 2. Humal on see! Ilus ja kasulik. Öllele annab mekki ja aiale-majaseinale rohelust. 






Linnalaps vol 3. Kas te teate mis on pildil? Mina pakuksin ee... harilik sönajalg? Aga teps mitte - tegu on hoopis lagritsajuurega. Eestis looduskaitse all ning järjest harvemate kasvukohtadega taim, millest vanarahvas ikka köharohtu tegi ning kuivatatuna tee sisse segas. Suhkrust olevat ta 50 korda magusam ning väidetavalt pidavat ta aitama kõige vastu astmast depressioonini, köhast maksahaigusteni, körvetistest ja tuberkuloosist rääkimata...





...ja linnalapsikus jätkus samas vaimus. Öhinaga öppisime Eesti elu tundma. 


Nii tore on nüüd, lörtsises sügises tagasi augustikuu päikestelistele päevadele tagasi vaadata. Nagu vöörast pildialbumit lehitseks, praegu aknast ainult värvilised puud ja raagus oksad paistmas, taevas hallides toonides puude kirevusele tasakaaluks. Tuul ja torm. Ja järgmine suvi on oi kui kaugel. Aga önneks on, mida jälle oodata, ja söbrad, kellele jälle külla minna. 


Saarel oli mönus! 



20. augusti Eesti pidupäeval avastasime saare erinevaid kaldaid.



Süsteem





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar