19.07.18

Projekt NAAN ehk kus on Tallinna parim juustunaan?



Mis jääb inimestele restoranidest meelde? 

Leib. 


Leiva järgi saab öelda, kuidas köögis toitu suhtutakse. Nagu üks mu tuttav selle väga lihtsalt ja ausalt sõnastas - kas köögis on armastus või ei ole. Kas pakutakse eilset poe peenleiba, mis juba kolmandal ringil leivakorvis lauale jõuab või on köögipool ka sellele mõelnud, et parim toidukõrvane laudadele jõuaks? 


...ja muide, kus on parim juustunaan Tallinnas?


Teemasse teeb sissejuhatuse vihmane Taj Mahal 2015. aasta jaanuaris

Õnneks on Eestis järjest rohkem kohti, mis värsket käsitööleiba pakuvad - kas siis oma köögiahjust pärit või teada-tuntud pagarite usaldusväärseid pätse. Heaks eeskujuks on näiteks Rataskaevu 16 oma kõrvitsaleivaga, Kolm Sibulat, kelle iseküpsetatud leiba saab ette tellides ka kaasa osta, Resto Leib & Aed, Põhjaka, kes oma leivaga on ka poelette vallutamas jne. Loomulikult kõrged punktid ka kõigile kohtadele, kes Muhu leiba pakuvad! Ja õnneks see nimekiri pikeneb kogu aeg. Leiva tähtsust ei saa ka selle pärast alahinnata, et kuna just see tavaliselt esimesena lauale jõuab, saavad tühjad kõhud just leivast esimese ning rikkumata maitse suhu. Kui järgmisel päeval restomuljeid kontori kohvinurgas räägitakse ning kui leib on olnud hüva, kiidetakse kohta taevani ning peened road ja uhked magustoidud tulevad jutuks alles teises järgus.  


Et siis leib. Tähtis. Eestlaste leivakultuuris ei kahtle keegi. Kui kukub maha, anna suud. Aga ega me ju ainsad ole! Ürita vaid Prantsusmaal ilma baguette'ita elu ette kujutada! Või Hispaanias kohalikele seletada, et ei olegi leiba vaja tomatiga hõõruda! Või veel hullem, ciabatta saapariigis põlu alla panna! 


Nii ka Indias. Naan*-chapati-paratha-kulcha-papadum-puri-roti ehk kõik leivaline on söögikorra kohustuslik osa. Ja leiva kvaliteedi järgi võib minu arvates päris hästi söögikoha enda kvaliteeti hinnata. Siit ka projekt. Eksperiment. Võrdlus. Võistlus? Kus on Tallinna india kööki pakkuvatest söögikohtadest parim juustunaan? Miks juustu, mitte tavaline? Kes head juustunaani on maitsnud, saavad aru. ;) Nimekiri ei ole ammugi kõiki kohti hõlmav, kuid mingi läbilõike annab ikka. Nii et vamos! Naanile!** Suured tänud ka minu kaaseksperimenteerijatele, kes minuga allpool välja toodud kohtades leiba murdmas käisid. 


Kus me leival käisime: Lendav Taldrik, Villa Thai, Ginger café, Bollywood, Chakra, Akbana, Little India, Maharaja, Järve resto & Grill, Kathmandu Hill, Golden Dragon, Spice Wagon, Chi, Mint Leaf, Asian Café, The Monk, Balti jaama turu food court'i Curry House ja Asian Aroma. Elevandis käisime ka, aga võistlustulest jäi ta kahjuks välja, kuna menüüs ei naane ega ka muid juustuleibu ei olnud. 


P.S - restod on suvalises järjekorras!
P.P.S - kuna kõikides restodes käimine võttis omajagu aega, siis võib juhtuda, et hinnad on vahepeal muutunud.
P.P.P.S - ilmselt on vahepeal uusi indiakaid tekkinud või on mõni juba ammu naani pakkuv kogemata kahe silma vahele jäänud, nii et võib juhtuda, et nimekiri ei hõlma kõiki Tallinna juustunaanikohti.
* Ilmselt peaksin sõna naan ka siin kursiivis kirjutama, aga ta tundub nii tore eestistatud juba, et no ei tõuse käsi!
** Mõnel pool juustunaani ei olnud, aga oli näiteks juustu kulcha või paratha. Peale vaadates sama ning ka kelnerid kutsusid neid samade nimedega. Kulcha tehakse traditsiooniliselt rohkem rafineeritud nisujahust kui naan ning kergitamiseks kasutatakse pärmi asemel küpsetuspulbrit. Paratha on kergitamata kihiline nisuleib, mida küpsetatakse ahjuplaadil. Tainasse volditakse juust, nii, et veidi jääb seda kõigi kihtide vahele. 


***


1. Lendav Taldrik - Telliskivi loomelinnakus industriaal-hipster sisekujundusega euroopa maitsele parajaks timmitud india toitu pakkuv restoran.

Naan - 2 €
Juustunaan - 3.5 €





Naan tuli sel korral köögist suhteliselt kiiresti, kuid varem oleme samas kohas juustuleiva kätte saanud alles pärast pearoogade saabumist, nii et naani enne sööki näksiks tellimine alati ei toimi. 


Naanis ei oldud juustuga koonerdatud, ning pealispind oli kenasti mustalaiguline, nagu peab. Kõrvale kastmeks oli serveeritud aga khmm.. burksikaste ehk majonees + ketšup. Väga, ee... indiapärane? Teenindaja sõnul kasutavad nad naanis tavalist Eesti juustu, ning veidi oli ka tunda, et võib-olla parim juust see naani jaoks ei ole - liiga suur tandoori kuumus sulatab juustu liiga kiiresti, nii et selle asemel, et ainult mõnusaks venivaks sulada, hakkab ta rasva välja ajama. Kõik, kes kunagi on mikrolaineahjus sooje juustusaiu teinud, teavad, et mõnusa veniva sulajuustu ja mullitava rasvamere vahe on sekundite küsimus. ;)




T sõnul (kes on Lendavas rohkem käinud) on juustunaanide kvaliteet kõikuv, ilmselt juustust olenev - eks kõik käituvad ahjus erinevalt. Sel korral oli aga pigem ikka hea variant sattunud, kuid parimad naanielamused jäävat resto algusaegadesse. Mindi siis mõne kvaliteetsema juustu teed? Ei saa me seda ilmselt kunagi teada... 

Kokkuvõtteks jäime rahule - kellele siis soe juustusai ei maitseks? Aus kogus jagamiseks ning täidist oli palju. India naani tubli eestistatud variant.  

***


2. Villa Thai - Kadrioru külje all juba aastaid Tallinna india köögi üks tuntumaid näiteid. Koha vaikset aga kindlat populaarsust näitab ka see, et tööpäeva õhtuks hommikul lauda bronnides esimese hooga löögile ei pääsenudki. 

Naan - 2.1 
Juustunaan - 3.6 




Naanid tulid kenal liual ahjukuumadena. Juustunaani vahele oli pistetud paneer ehk India nõrutatud juust, mis ka kuuma kannatab. Juustu oli parajalt ning naan oli delikaatselt maitsestatud, täpselt nii, et ka ilma soustita süües sai maitseelamuse. Juustunaan tuli samal alusel meie teise tellitud naani - küüslaugunaaniga - ning ei tea, kas sellest, aga kokkuvõttes oli juustunaanil rohkem küüslaugumaitset kui küüslaugunaanil endal. Üldiselt said naanid aga meie heakskiidu (nagu ka kõik ülejäänud väga maitsvad toidud!) ning järgmisel korral Villa Thaisse minnes tellin ilmselt juustunaani uuesti. 


Ees juustunaan paneer'iga, tagapool küüslaugunaan


Vasakul küüslauguga sealihakarri, paremal lamba shorba - imehea maitsekas leem ohtra hõrgu lambalihaga 

***


3. Ginger Café Toompuiestee ja Tehnika tänava nurgal asuv väike india restoran. Väljast suuremat silmailu ei paku, oma veidi räämas ja tänavatolmuste roheliste varikatuste ja uksest vaid paar meetrit eemal oleva tiheda liiklusega. Sõsarresto on Ginger Cafél nüüd ka Arsenali keskuses.

Naan - 1.9 €
Juustunaan - 2.9 €





Sisse astudes võtab külalisi vastu aga rõõmsameelne personal ja soe interjöör. Väikestesse ruumidesse on mahutatud nii palju laudu kui võimalik, nii et ka naabrite taldrikutesse saab kiigata ja seljataguste juttu ilma igasuguse pingutuseta kuulata. Tagumist ruumi saab eraüritusteks reserveerida ning kuuldavasti pidi see päris populaarne olema. 




Gingeri juustunaan on tehtud mitte lääne kultuuris levinud laagerdunud à la Eesti või Hollandi juustuga, vaid nagu Villa Thai's, hoopis paneer'i, india juustuga. Kuna paneer kannatab kuumust (see on ka minu lemmikkarri, saag paneer'i või palak paneer'i ehk paneer spinatikastmes koostisosa), oli taignakihtide vahele pudistatud juust oma tavalises tahkes olekus. Huvitav. Naan ise oli veidi nätske, aga maitselt neutraalne ja üpris hea. Õhuke taignakiht ei suutnud aga suurt juustukogust hoides end korralikult krõbedaks küpsetada, ning leiva osa oli pehme ning vettinud muljega. Järgmine kord ilmselt telliks tavalise naani, sest paneer midagi juurde ei andnud, pigem vähendas maitseelamust.


Tean, tean, ainult lollakas tellib india restos salati, onju?


***


4. BollywoodVanalinnas asuv india, tai ja hiina kööki pakkuv resto. Päevapraed meelitavad eestlasi, õhtuti on märkimisväärne protsent külastajaid aga väljamaalased.

Naan - 2.20 €
Juustunaan - ei ole menüüs, on juustu kulcha 3.60 €
Sopiline ja sume

Naani juustuga menüüs ei ole, aga juustunäljased saavad aga tellida menüüst juustuga kulcha, mis on samuti nisujahust lameleib, kuid kus on taina kergitamiseks pärmi asemel kasutatud küpsetuspulbrit ja soodat. (Vähemalt teoorias. Kuidas tegelikult Bollywoodi köögis leiba tehakse, me ei tea.) Tellisime küüslaugunaani ning juustu kulcha, ning leivakorve lauda tuues ütles ettekandja "siin on teie naanid", nii et tundub, et nad liialt nimedest ise kinni ei pea. Maitse järgi tundus, et mõlema leiva jaoks on küll sama tainast kasutatud. 


Vasakul küüslaugunaan, paremal juustu kulcha


Küüslaugunaan oli vaevu leige ning leivale raputatud küüslaugutükid/helbed olid liialt kuuma saanud, nii et ka naanil oli kõrbenud küüslaugu maitse. Juustunaan lõhnas nagu külmkappi seisma jäänud ning hallitama läinud eesti juust. See on see hetk, kui nuusutad ja mõtled, et "ju nii peabki olema, ju on neil mingi eriline juust". T ütles, et "pärast paari ampsu harjub selle lõhnaga ära ja siis väga hull ei olegi". Maitseelamust kahjuks juustuleivast ei saanud. Üldmulje jäi rasvane ja maitsetu. Kuna naan on mõeldud vürtsikat toitu tasakaalustama, siis on ta traditsiooniliselt mage. Maitsetu ja mageda vahe on aga suur, ning siinkohal sõna "maitsetu" kasutades ei mõtle ma, et kokk oleks pidanud soolaga heldekäelisem olema. Juustu oli leivas kenasti, aga jällegi, liialt kuuma saanud juust oli rasva välja lasknud, kuid leib ise ei olnud india leibadele iseloomulikke tumedaid laike endale küpsetanud. Liiga kaua liiga madalal kuumusel küpsetatud? Piparmündikaste, mille juurde olime tellinud, oli aga väga hea, ning leivatükkidega (et mitte päris lusikaga kastme kallale söösta) süües said ka naan ja kulcha enda olemasolu meie laual õigustatud.


Lootsime kõik Bollywoodist enamat. Ka söögid kõrgemaid punkte kahjuks ei teenunud. (Ühest roast leidsime ka koleda ja terava plastmassitüki - midagi, mida pigem võiks odavatest hiinakatest oodata.) Kõhud saime täis ja interjöör on väga kena, aga kui järgmine kord indiakat(/hiinakat/taikat) tahame, siis Bollywoodi poole ilmselt samme ei sea.


Keskel piparmündikaste, paremal Pekingi kanasalat

***


5. Chakra - vanalinna munakivitänavate rägastikku peidetud väike restoran, kus suurtest köögiakendest saab tõmmusid poisse suurte karripottide taga piiluda. Muidu tore, aga mäletan, et üks kord just nii äärmiselt viisakalt aknast sisse vahtides jäi esimesena silma köögilaual olev gigantne Felixi tomatiketšupi pudel. Kasutagu, mis kasutagu, aga külastaja (ega ka korralik aknatagune toiduspioon) ei tohiks seda näha. 

Naan - 2 
Juustunaan - ei ole menüüs, on juustu paratha 4.5 


Mündikaste oli imehea ning karri suurepärane!

Chakra hubased keldrisopid lausa kutsuvad sisse astuma, kui väljas ulub külm tuul ning soe ja kõht igatseb midagi maitsvat, vürtsikat ja sooja. Menüüd uurisime rääkisin Felixi ketšupipudeli lugu ka T-le ning ta leidis selle peale menüüst karri "Chakra erilises tomatikastmes". Kokkusattumus? :) 


Chakraga on mul üks jutt veel. Nimelt tellisime sõpradega õhtuks nende käest indiakat, aga kuna üks meist on india ja pistaatsia pähklitele allergiline (kõik teised pähklid on OK), siis helistasin neile igaks juhuks ette ja küsisin manager'ilt, ega minu tellitud toitudes neid pähkleid ei ole. Naine teisel pool liini käis isegi köögis üle küsimas ning saime vastuse, et kõik peaks meie toitudega korras olema. Tuli siis õhtu ja MyChef tõi karrid kohale (Chakra neiu soovitas pigem neid kui Wolti, sest vedelad karrid ei pidavat velojate tugevate pedaaliliigutuste peale alati karpidesse jääma.) Võttis siis mu sõber kaks ampsu ja   ...khmm. KHMm. Hakkas köhatama ja ütles, et kõik päris õige ei tundu. Huuled paistetasid tal vaesekesel umbes 5 minutiga oi-kui-suureks ning tema õhtusöögiks jäi ainult riis ning naan. :( Ta ütles, et võib täiesti juhtuda, et imporditud maitseainesegudesse on jahvatatud india pähkleid sisse, millest isegi kokad midagi ei tea. Allergikutel seega soovitan ettevaatlik olla!


Chakra hubased sopid

Tellisime kahepeale ühe paneer'iga taimetoidu karridest, juustuleiva ning kannu masala chai'd, et veri kärekülmast õuest tulles käima saada. Lootsime, et tee tuleb esimesena, et toitu oodates saaks juba vaikselt sellega alustada, kuid kahjuks jõudis kann lauda tellitust viimasena. Karri oli tõesti väga väga hea, igal ajal telliksin ja sööksin uuesti, ning portsust koos leivaga jätkus kahele keskmisele kõhule täiesti piisavalt. Chai parim ei olnud, tugeva ülekeedetud kohvikoore maitsega. Aga õhtu staar, juustu paratha! Leib jõudis soojana lauda ning täidises oli juustu täpselt piisavalt. Õige venivusega ning äärtest ka kuuma saanud, nagu peab, maitses Chakra juustu paratha just õigena - hea nii karri kõrvale, aga ka iseseisvalt süües ei jää maitsetuks. Siiamaani parim juustuleib, mida ma Tallinnas olen saanud! Ja kui keegi küsiks, kuhu Tallinnas  indiakat sööma minna, siis soovitaksin Chakrat vist esimesena. Kuigi ülaltoodud kommentaaridest võib-olla päris nii ei tundu, on seal väga väga hea ja maitsev köök, hubane interjöör ning meeldiv teenindus.





***


6. Golden Dragon - Pühavaimu tänavale ära peidetud väike aasia köögi elamusi lubav resto. Koduleht on neil purpurne ja kirev, draakonid siin-seal jooksmas ning külastajatele on ka nime kohta selgitus antud: "Restorani nimevalik ei olnud juhuslik. Hiinlastele on draakon jumala ja edukuse sümboliks. Kuldne draakon sümboliseerib imperaatori jõudu ja paindlikkust." Hea teada, et nad siis juhuslikult oma restoranile nime ei pannud. 

Naan - 2.20 €
Juustunaan - 2.90 €




Juba menüüs ütlevad nad ette, et kui tavaline leib on küpsetatud tandoor ahjus, siis juustutäidisega leib on praetud. Võtsime veidi väsinud (ja plekilistel) terrassitoolidel istet ning jäime oma leiba ja masala chai'd ootama. Tee tuli väikeste sangata ja sirgete servadega hiina tassikestes ning oli väga maitsev! Vürtsi täpselt parajalt ning suhkrut ei olnud vajagi. Leib oli, nii nagu nimigi ütles, praetud ning tekstuurilt täiesti pehme, kahjuks ei mingit kõrbedust. Soe pehme juustusai, nii, et tükil ühest otsast kinni võttes teeb gravitatsioon oma töö ja ...kas leiva kohta saab kasutada sõna lontis? Kokkuvõttes, mitte midagi ütlev, elamust ei saanud, ainult kaloreid.

***


7. Akbana - Rahumäele kalmistu ja raudtee vahele peidetud väike india resto. 

Võinaan -  2.5 
Juustunaan - 4.5 € valida on tšilli või sibulaga juustunaani vahel



Ühe mu india toidu austaja sõbra arvates on Akbana parimaid lambaliharoogasid pakkuv indiakas Eestis. Koduleht vajaks neil hädasti uuendust... Ja ka sisekujundus ilmselt väikesest värskendusest ära ei ütle. Samas, nende koleromantiline interjöör isegi töötas: laudu veidi liiga tihedalt täis topitud ning rasketele volangidele ja kuldsetele indiapärastele nikerdustele sekundeerimas nõukaaegsed detailid, odavad pabersalvrätid "kõik-ühes" soola-pipra-hambaorgihoidjas, laudlinadel eelmistest näljastest jäänud karriplekid ning hädasti remonti vajav tualett. Meenutas tõesti Indias nähtud restorane.




Tšilline juustunaan oli (nagu ka Lendavas Taldrikus) tehtud Eesti juustuga, taignakihtide vahele uhatud ka ohtralt värsket rohelist tšillit. Võttis suu kenasti õhetama ning juustu oli ka parajalt, mitte liiga palju. Ei naani välimus ega ka serveerimine liiga head muljet ei jätnud. Leib oli liialt rasvane ja nätske ning kui tšillit mitte arvesse võtta, siis täiesti iseloomutu. Meenutas egiptuse kinniseid pitsapirukaid, kus õhukese lavašitaigna vahele volditi täidis ning mida seejärel kuumal plaadil mõlemalt poolt küpsetati. 


***


8. Little India - Ostukeskuste kuninganna. Little India kett on nüüdseks päris korraliku võrgustiku tekitanud, ning Väikese India leiab nii Viru keskusest, Mustamäe keskusest, Rocca Al Mare'st, Ülemiste keskusest ja Pirita keskusest (kus see veel on?). Me käisime Virus, nii et kommentaarid käivad ainult sealse resto kohta, teistestesse ei ole sattunud.

Naan - 1.7 €
Juustunaan - 3 €





Ei osanud Little Indiast midagi eriti oodata - eks stereotüüp "kaubanduskeskuse söögikoht" liialt kutsuv reklaam ei ole. Restoran oli üpris tühi, peale meie veel ühed mitte väga viisakad sommid, teenindajast hakkas lausa kahju, ning üks perekond, kus kaks väikest vahukooretordivolangilistes kleitides plikat terves restoranis kilgates, karjudes ja joostes kulli mängisid. Eks see lisapakett tulebki kaubanduskeskusesse sööma minnes kaasa? 


Teenindaja oli hindu ning avatud köögist paistis, et ka kokapool oli autentselt tõmmu. Toidud tulid kiirelt ning teenindus oli väga meeldiv ning viisakas. Lisaks mainiksin, et majavein oli väga hea hinna-kvaliteedisuhtega. :D Tellisime karrid ning naani ning olime mõlemad T-ga üllatunud, kui head nad olid! Ma pole vist nii head köögiviljakarrit veel Eestis saanud! Ilmselt suur võimalus on, et nad kasutavad emamaalt imporditud valmis karrikastme põhju, aga ei saa midagi öelda - mina kui klient olen väga rahul kui toit on hea.




Naan saabus veidral metallalusel, kaetud külma riivjuustuga. Leib ise oli keskmiselt mittemidagiütlev. Riivjuustu pealt oleks kindlasti võinud ära jätta. Samas, tainas oli hea maitsega, üldmulje jäi kui siis veidi liiga rasvane - juustust oli rasv liiga kõrge kuumuse pärast eraldunud. Kui uuesti Little Indiasse lähen, siis karrit sööksin väga hea meelega uuesti, aga naani ilmselt jätaksin tellimata. 


***


9. Maharaja - Raekoja platsil end sisse seadnud kirjade järgi esimene Eesti india restoran. Laudlinadega samades toonides turbaniga "sisseviskaja" otsis meile kiirelt terrassil laua ning soojenduslambile lisaks olid toolidel ka fliisid ootamas - mõnusaks õhtuseks istumiseks oli eeltöö nende poolt kenasti tehtud. 

Naan - 3.5 
Juustunaan - 4.5 
Paneer kulcha - 4.5 


Esinduslik leivamenüü

Tellisime nii juustunaani kui ka paneer'iga leiva, et mõlemad juustuvariandid ära proovida. Naanid tulid kiirelt lauda ning meeldiva üllatusena toodi kaasa ka kastmekarussell, kust leidsime mündikastme, küdoonia moosi (vähemalt selle järelduseni meie maitsetest jõudis) ning mingi india pickle'i - ei saanudki lõpuks aru, mis kõvad rohelised tükid vürtsides ja õlis marineeritud olid. 


Juustunaan oli hirrmsoolane, aga kena krõbedate äärtega õhuke pannil praetud isend. Paneer oli vürtsidega segatud ning neist kahest maitses meile kõigile paneer'iga leib rohkem. Kuigi naani äärtes leidus krõbedamaid kohti, oli keskele jääv osa veidi nätske. Imehea mündikastmega läksid aga leivad ludinal. Mis aga kahel taignal vahet oli, mis nimeerinevust õigustaks, me ära ei tabanud - tundus, et nad on samast tainakausist pärit. Ning kui ettekandja tühja leivakorvi ära viis, küsis ta, "kuidas parantha'd maitsesid?" - nii et jällegi, ei tea nad ise vist ka, mis kõigil neil leibadel vahet on. 


Leivad ja kastmekarussell


***


10. Elevantkuna menüüs ei juustuleibu ega naane ei olnud, jääb Elevant siit mängust välja - mängureeglid nii palju ei paindu. 

Leivanäljased saavad tellida nisujahust lameleiva chapatty (meenutab õhukest lavašši) või jogurtitaignast leiva batura - mõlemad 



Päris rebitav chapatty

***


11. Kathmandu Hill - hiina ja india köök kesklinnas Vabaduse väljaku ja Kosmose vahel.


Naane menüüs ei ole. Kuna restoranis tandoor-ahju ei ole, ei saa ka naane teha. Valikus on selle asemel roti'd (tavaline võiga ja küüslauguga) - 2.8 €
Juustulembed saavad tellida juustu paratha - 4 €



See on üks neist restodest, millest ma olen tuhat korda mööda kõndinud, aga alles nüüd jõudsin sööma. Sel päeval kui tahtsime Kathmandu Hilli sööma minna sadas taevast pussnuge ning alguses mõtlesime, et oleme laisad ja teeme juustusaia projekti esimese Wolt-tiiru. Õhtul selgus aga, et me ei olnud ainsad, kes toitu koju tahtsid tellida ning äpp näitas ooteaega 110 minutit. Oeh, läksime siis läbi tormi kohale ning oi kui mõnus oli soojas restos istuda ja kuuma vürtsikat sööki süüa. 


Sisustus on ilmselt juba pika elueaga, aga näeb väga omal kohal ning kena välja. Teenindus oli väga meeldiv ning kiire. Tellisime mõlemad soojad road, mina spinati-paneer'i karri, oma lemmiku, ning A kana biryani. Eelroaks veel paneer pakora ehk taignas küpsetatud paneer'ikuubikud ja siis loomulikult õhtu tähe juustu paratha. Karri oli tõesti väga maitsev, paneer ainult veidi liiga pehme tekstuuriga, nii et tahtis isegi lusikaga tõstes tükkideks laguneda (oleks veidi pikemat nõrutusaega tahtnud?). Biryani ehk riisiroog ei midagi erilist, lihtsalt panniriis india vürtside ja kanaga. Paneer'ikuubikud, serveeritud (imehea!) mündikastmega, said kiidusõnu meie mõlema käest. 




Juustuleib oli täpselt parajalt kuuma saanud - ilusasti mustatäpiline, nagu peab. Juustu oli leivas pigem vähe kui palju, ning ei tea kas on lisatud soola või tuli see juustu enda soolasusest, aga üldmulje oli leival veidi liiga soolane. Uuesti sinna minnes ilmselt juustuleiba ei telliks. 


***


12. Chi - muidu kaubanduskeskustes pesitsenud Chi on oma jala nüüd ka Telliskivis maha pannud. Kukekest jään ma väga igatsema, aga kuna juustunaan on neil menüüs, siis väga kurta ka ei saa - käisime proovisime Chi leiva ära!

Naan - 1.70 
Juustunaan - 3 



Kindlad plusspunktid korralike tumedate laikude eest leival ning plusspunktid ka selle eest, et kuigi naanis kasutati tavalist juustu, siis ei kõrvetatud teda liiga kuumaks, et õli juustust välja oleks voolanud, vaid juust oli täpselt õiges sulamisastmes. Venis nii, nagu soe juustusai ikka. Ettekandja oli nii tore, et käis isegi köögis küsimas - Chi kasutab oma naanides Atleet juustu. :)


Maitselt just see ta täpselt oligi - soe juustusai. Indiahõngu liiga palju sealt ei leidnud, kuid väga maitsev omas elemendis. Juust oli piisavalt maitsekas, et leib kokkuvõttes ei jäänud ilmetuks, ning lauale jõudis ta kena ja soojana ning üpris kiiresti. Külm riivjuust pani jällegi kulme kergitama, aga eks ...parem rohkem kui mitte piisavalt?




Söögiportsud on Chis suured ning T-ga mõlemad lasime endale pool oma taldrikutäiest järgmise päeva lõunaks kaasa pakkida. Salatist, mille ma võtsin, oleks keskmisele perekonnale praekõrvaseks jätkunud ning kuhjatud oli sinna kõike, mida vähegi köögis leidus. Tulid meelde Caesar'i salati esimesed tulemised Eestis, kui taldrikult võis selle nime alt leida kõike, alates konservananassist kuni kurgi ja sinihallitusjuustuni välja, unustamata ohtrat majoneesikastet (of course).


***

13. Spice Wagon - Telliskivisse Balti jaama turu kõrval olevasse Depoo toidutänavasse on end sisse seadnud konteiner, mil nimeks Spice Wagon ning menüüs india toit. 

Naan - 2 
Juustunaan (tšillli või sibula) - 3.80 




Süüa tellisin endale supi ning läksin sajaga alt. Hot and sour soup ehk nime uskudes tuline ja hapukas supp, selgituseks veel lisatud, et see on All time favorite spicy thick soup with chicken and mushrooms. Kausis jõudis lauale aga ...tomatikissell. Maitse järgi tundus, nagu keegi oleks sweet & sour kastet veega kõige pealt lahjendanud ja siis saadud leeme tärklisega paksemaks muutnud. Ei kana ega seeni ma sealt ei leidnud ning maitseelamusest oli ka asi kaugel. 


Naan tuli fooliumiga üle vooderdatud korvis ning oli päris kurva olemisega juba lauda jõudes. Tainas oli täiesti nätske ning kuigi leib oli esinduslikult mustatäpiline, selgus lähemal inspektsioonil, et ülejäänud osas täiesti toores. Maitset eriti (peale toore taigna) leival ei olnud, kuigi veidi juustu ikka oli ka vahele pandud. Igati pettumus - sinna kindlasti sööma uuesti ei lähe, vähemalt kuni köögipool samade kokkade all tegutseb. 



***


14. Mint Leaf - Solarise külje alla end seadnud Mint Leaf reklaamib end peale india köögi ka vesipiibu- ja kokteilibaarina.

Naan - 2 €

Juustunaan - 4 €




Auhind minu Tallinna halvimale india toidu kogemusele on antud!


Vihmane õhtu, laiskus on peal ning külmkapist vaatab vastu tühjus. Telefon lahti ja Woltima! Kuna projekt juustunaan oli niikuinii töös ning Mint Leafi kohta ei olnud midagi varem kuulnud, mõtlesin nende köögi järgi proovida ja samas ka naaninimekirja uus linnuke saada. Tellisin saag paneer karri ja juustunaani. 8 euro eest oleks lootnud karri näol ka suuremat portsjonit saada. Eriti veel kuna hind ei sisaldanud riisi. Termokarbis oli aga väiksemat sorti kulbitäis rohelist tulisoolast spinatipüreed, sees 3 (jah, kolm!) keskmist-väiksemat juustukuubikut. Algul kohe ei osanudki midagi mõelda, tundus, et nad on pooliku portsu mulle pannud või unustanud kastme valmis teha. Kõht oli tühi ning sõin karri ära, sinna maitsestamata jogurtit peale uhades, et soolasusest võitu saada. Alles hiljem tuli pähe, et oleks pidanud ka karrist pilti tegema ning restosse otse tagasisidet saatma...




Naan kahjuks ka parem ei olnud. Tainas oli toores ning kuna minuni jõudis ta külmana, oli juust kõik fooliumi külge hangunud ning naan oli põhimõtteliselt poolest juustukogusest vaesem. Keegi võiks kokapoistele öelda, et kui nad tahavad juustunaanile ka peale riivjuustu puistada, siis take-away naanid võiksid nad nii fooliumisse panna, et juustuga osa otse hõbepaberi vastu ei oleks. Külm, toores, nätske ning peaaegu juustuta. Naanivõistlust sellisega kinni ei pane. Terve kogemus oli nii halb, et kirjutasin lausa oma elu esimese (ja siiamaani viimase) Google review. 


***


15. The Monk - Tundub, et Nunne tänaval nukuteatrist üle tee asuv äripind vahetab omanikke ja restorane tihedamini, kui mõni mees sokke. Nüüd on sinna end sisse seadnud Indian - Thai - Chinese - Grill - Bar toiduelamusi pakkuv restoran The Monk. 

Naan - 2.50 
Juustunaan - 3 
Juustu-küüslaugu naan - 3.50 

Ees tavaline juustunaan, tagapool juustu-küüslaugu naan. Rõõmsal vakstul. 

Ukse kohal rippuv hiina latern lubab, et toiduelamusi leiab teisest mandri otsast. Kui me sinna laupäeva pärastlõunal satume, on leti taga üks kerges paanikas hindu, kes käsi laiutades kohe ette vabandab, et ta on täna üksi tööl. Otsime endale ise maja taha terrassile kohad - ei teadnudki, et nad oma pisikest õuenurka nii ära kasutavad - ja jääme menüüsid ootama. Pärast nii 7-minutilist ootamist lähen tagasi leti äärde ja tellin meile naanid - juustu ning juustu-küüslaugu - maitsmiseks ära. Jälle saan ühe vabandava pilgu ning "I'm sorry". Ega meil ju kuhugi kiiret pole ning veidi ootamist pole üldse ju hull. Tellitud jookidest jõuavad peaaegu kõik (ükshaaval) lauda, ainult 1 õlu läks tellimust võttes kaduma, ning naanid jõuavad suhteliselt kiiresti kohale. Naljatades mõtleme, et kas poiss on täiesti üksi tööl nii kelner kui ka köögis, kuid tundub, et potid-pannid on ikka kellegi teise käe all. Naanid on õhukesed, pigem väikesed ning serveeritud indiapärastel metalltaldrikutel. Maitselt on küüslauguga juustunaanil palju rohkem iseloomu, jättes teise pea maitsetuks. Kokkuvõttes on aga mõlemad lihtsalt veidi nätsked nõrgad naanid, üks ohtra küüslauguga. 


Muide, kellele india köök ei meeldi, saab The Monki menüüst ka näiteks "Chicken a la pollo" ehk kana stiilis kana või "King's burger'it" tellida. 

***


16. Curry House - Balti jaama turu food court'is Chopsticksi kõrval võib leida poolpeidetud sildiga Curry House'i, kus täiesti tandoor ahi olemas ning värske naaniga saab ainult sekundeid pärast ahjust tulemist juba sõrmi põletada.

Naan - 1.30 €
Juustunaan - 2.30 €



Internetist nende kodulehte ei leia, kuid lett on Chopsticks'i osa - köök on neil  food court'is ühine ning ka tšekil ilutses Chopsticks'i nimi. Naanid on odavad ning üle Tallinna hinna-kvaliteedi suhtes kindlad võitjad! Tõmmu noormees tegi leiva meie silme all tandooris valmis ning vaid mõni hetk pärast ahjust tulemist saime juba juustuleiba proovida. Plasttaldrikul, kus eri sektsioonid tavaliselt riisi ja sousti jaoks, proovisime naani püstijalu seal samas leti kõrval ära. Juustu piisavalt, soolasus-mahedus täpselt paigas, tainas kohev ja täpselt parajalt kuuma saanud ning siin-seal kenade mustade laikudega. Lisaks saime elamuse, kuidas naan valmis rulliti. Viimasena peale raputatud riivjuustu sai võib-olla veidi liialt, kuid muidu igati esinduslik ja hea naan! Seda sööksime küll uuesti. 



***


17. Asian Café - Kopli tänaval Balti jaamast üle tee alkopoe ning lillepoe vahelt leiab sisedekoratsioonide järgi otsustades juba esindusliku staažiga hiinaka-indiaka-taika Asian Café. 

Naan - 2 
Juustunaan - 3 €
Veidi väsinud ripplaed ning seintel postrid kappavate hobuste ja Himaalaja mägedega

Asian Cafés käisime ainult naanil, söögiga ei hakkanud aega veetma. Menüü on aasia restole kohaselt pikk ning toitude tellimine käib pigem numbrite järgi. "Palun mulle 87 ning kaaslane võtab roa 168. Aitäh!" Tädi leti taga oli jututujus ning pärast väikest ootamist tellitud jäätee koos sööklanostalgiahõngulise klaasiga lauda tõi, vabandas, et naaniga läheb veidi kauem aega.  


Lõpuks lauda jõudnud, naan sööma ei kutsunud. Kollaka välimusega naan oli jällegi pooltoores, tainatriip keskel näha. Ju kui tumedad küpsenud täpid hakkasid leivale tekkima, tundus kokale, et aitab ka ülejäänud taignale, mis kuuma veel küll ei olnud saanud. P kommenteeris, et naanist on asi kaugel, aga kui ma juustupannkoogi oleks tellinud, siis see sobiks küll. Nõustun temaga. Rasvane ning nätske pannkoogilaadne toode.




***


18. Järve Grill - oot, mis? Restoranis nimega Järve Grill saab naani? Ei uskunud alguses oma silmi, kui Wolti "naan" otsingust ka selline isend välja hüppas. Aga egas midagi, Viljandi maantee poole gaas põhja ja naanile!

Võinaan - 2.50 €
Juustunaan - 3 €




Juba õues oli karri lõhna tunda ning auto maja taha väiksesse parklasse puhkama jäetud, astusime hubassesse India meets Isku stiilis sisustatud restosse. Akende all olid tumedast puidust lauaboksid, ning peale meie sõi seal veel üks väikese lapsega paarike, laual erinevaid kausse nuudlite ja riisiga piisavalt, et väike väeosa ära toita. Rõõmsameelne ettekandja oskas menüüd professionaalselt kommenteerida ning toidud tulid üpris kiirelt lauda. Üks asi, mida ma restoranis olles küll kunagi köögi poolt kuulda ei taha - mikrolaineahju piiksumine - kõlas küll kahjuks meie sealoleku ajal mitu korda. Kaasa arvatud omaenda toitu oodates. 


Karrid-supid olid maitsvad ning portsjonid parajad. Naan oli parajalt kuuma saanud, õhuke ja krõbe. Juustu oli korralikult ning maitsed olid igati tasakaalus. Kui peaksin uuesti sinna sattuma (ega ta ausalt öeldes mulle tee peale miskit moodi ei jää), telliksin juustunaani küll uuesti. 




***

19. Asian Aroma - Süda tänaval asuv veidi rotika mainega, kuid juba aastaid (aastakümneid?) truult pealinna vürtsika toidu austajaid teeninud aasiakas.


Võinaan - 2.20 €
Juustunaan - 4 €


Kunagi põhikooli ajal sai vahel siia tuldud, et mitme peale muidu lisandina mõeldud odavat "riis köögiviljadega" tellida ning siis pea paljast kastmeta riisi sisse vihtuda, et kooli-trenni vahelist pausi ning tühja kõhtu täita. Tol ajal tundus see meile eriti kaval rahakotisõbralik leid ning täiesti korralik tasakaalus toidukord.




Naan tuli lauda üpris kiirelt. Pannitäis kuuma praetud juustuleiba oli sektoriteks lõigatud ning lisandiks kausike, khm, Lendavast Taldrikust tuttavat burksikastet. Kui minu maitsemeel mind ei peta, siis oli tegu ketšup + majonees komboga. Mis asjaoludel (ja why, oh whyyy??) see soust kunagi üldse india kööki tee on leidnud, jääb mulle ilmselt elu lõpuni saladuseks ning pole päris kindel, kas ma tahangi teada. Juustu oli leivas pigem vähe, aga õli oli see-eest pannile helde käega pandud. Taina küpsusaste oli väga piiri peal - päris toores enam ei olnud, aga päris valmis keskmised tainakihid ka ei tundunud. Kokkuvõttes jäi naan veidi liiga soolaseks ning rasvaseks. Uuesti ei telliks.  



Väike nali selle burksikastmega ka. Pegasuses oli kunagi menüüs kas äkki täidetud suvikõrvitsa lisandina "päikesekuivatatud tomati aioli". Tundus igati fäänsi, kuid kui taldrikul kahvliga kunstipäraselt paigutatud punaka kastme täppe taga ajasin, sain aru, et tegu oli selle sama teada-tuntud ...burksikastme mekiga. Sest eks kui tomatist püree teha, olgugi et päikesekuivatatud, siis ikka ketšupi mekki talle mõneti külge võib jääda, ning aioli ei ole ei midagi muud kui küüslaugumajonees. Nii et kokad said uhketest toorainetest keerukate retseptidega sarnase tulemuse, mille igapäevaselt sai-pihv-sai vahelt ja Õllesummeri friikate kõrvalt võib leida.



***


KOKKUVÕTE


Kus siis on Pealinna Parim? Esikohale asetaks ma oma väga subjektiivse maitsemeelega Chakra! Parajalt maitsekas, samas mahe ning täpselt õiges koguses ahjukuuma saanud. Just selline leib, mida ühe hea karri või tandoor grilli kõrvale tahta, koos juustuboonusega.

Esinduslikud naanid, mida sööks hea meelega uuesti olid aga ka Villa Thai's, Chi's ning Balti jaama toidutänava Curry House'is

Üldiselt võiks aga enamikele kohtadele soovitada, et kui nad tõesti tahavad n-ö Eesti juustu tüüpi juustu kasutada, siis tuleb kullipilguga selle sulamist jälgida! Liialt kuumutades piimavalgud eralduvad rasvast ning mõnusa veniva juustuga saiast saab õlimeres hulpiv taignaplönn. Ja tõesti, burksikastmel ei ole india restoranis kohta. 

Aga kui nüüd Tallinnast leitud juustunaanid korraks kõrvale panna, siis Pariisis ühes india restos proovitud juustunaan, mis salajase usaldusväärsest allikast saadud info kohaselt tehti kohaliku laste lemmiku sulajuustu La Vache Qui Rit ehk Lehm Kes Naerab juustuga (tekstuurilt meenutab Merevaiku, kuid on värskema maitsega), oli ikka üle võlli hea ning kui peaksin selle kuhugi ülal olevasse nimekirja suskama, siis maanduks ta Chakra järel teisele kohale, lükates ülejäänud koha võrra kaugemale. 

Ja muide, Indias ei näinud me kordagi, et naan koos juustuga oleks restorani menüüsse sattunud.

Jätku naani! Kõrvailuks Wolf Larseni "If I Be Wrong"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar