Mmm... Banaan.. on ikka üks äärmiselt tore puuvili. Kiiretel hetkedel elupäästja-näljakustutaja, asendamatu smuutide koostisosa, hommikusöögi vankumatu kaaslane ja ka niisama rõõmus kollane, silm puhkab!
Selle aasta jaanuaris käisin Indias, ning enne reisi lubasime käsi südamel, et kõiksugu hirmsate kõhuhädade vältimiseks ei söö seal mitte midagi, mis oleks keetmata-küpsetamata. Meie peamiselt tüdrukutest koosnev seltskond oli aga juba teisel päeval metsikus puuviljanäljas ja vaatas igatsuse ja õõvastusega smuutilette, kus kohalikud oma just koera süganud ning nina alt tati ära tõmmanud sõrmedega kõikvõimalikest värsketest puuviljadest mahlu kokku pressisid. Lisaks sellele said ka kodust kaasa võetud õunatagavarad (täiesti normaalne asi, mida reisikohvrisse pakkida) päeva-paariga otsa. Nii et nagu oligi arvata, murdusime ükshaaval kõik...
Kohalikud nn normaalmõõdus banaanid, taustal oleva käsivarre järgi saab nende suurusest aru |
Banaanid oma paksu koorega tundusid meile puuviljadest kõige ohutuma valikuna, ning niiske salvrätiga üle pühituna või sooja vee ja seebiga puhtaks küürituna sõime neid hunnikute viisi, nagu narkomaanid uut kiudainete doosi jahtimas.
Välimuselt olid eriti toredad lõuna-India pisikesed banaanid, mille maitse aga minu meelest põhja suurematele alla jäi. Teistele reisisellidele meeldisid mõlemad. Nende kahe maitse erinevust sõnadesse üritada pannes jäime aga jänni. Keegi leidis lõpuks hea võrdluse, mis meie kimbatust edasi annab: "No nagu ka metsmaasikaid ja aedmaasikaid ei saa võrrelda: mõlemad on maasikamaitsega, aga erinevad, ning raske on öelda, kummad nüüd paremad on."
Vot sellised nupsikud olid! Nende konkreetsete eksemplaridega ei maiustanud aga meie, vaid üks kohalik londiste. |
Kui küpsetamiseks läheb, siis leiavad banaanid tee retseptidesse järjest tihedamini mitte oma võrratu maitse pärast, aga erinevate koostisosade asendajana. Nii on 2-koostisosa-küpsised ka ühed minu lemmikutest. Banaaniga saab asendada muna, suhkrut, rasvainet ning see lisab kreemisust nii küpsetatud kui ka küpsetamata magustoitudele.
Parimaks tulemuseks peaks eelistama hästi küpseid, isegi üleküpsenud banaane. Kui suuremaks küpsetamiseks läheb, lähengi vahel turule spetsiaalselt ülevalminud banaane ostma. (Otsin ja leian tavaliselt à 20 senti kilo, aga mõnikord veab ja onu annab lausa tasuta! Tädid tavaliselt ei anna...)
Siin aga üks lihtne ja aus banaanileib, kus päikesekollane puuvili on eelkõige maitset andmas. Idee nami-namist.
Pähklitega banaanileib
- 2 suuremat üleküpsenud banaani
- 1 dl piima
- 2 muna
- 100 g suhkrut
- 150 g nisujahu
- 2 tl küpsetuspulbrit
- 0,5 tl kaneeli
- 0,5 tl vaniljeessentsi
- peotäis purustatud kreeka pähkleid
Klopi munad suhkruga vahuseks. Sega jahu, küpsetuspulber ja kaneel. Püreeri kausis banaanid ning sega piima ning vaniljeessentsiga. Lisa munavahule vaheldumisi banaanipüree ja jahusegu. Viimasena sega pähklid ettevaatlikult taignasse. Kalla tainas küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi ning küpseta 180 kraadi juures pöördõhuta umbes 50 minutit. Kontrolli küpsust puutikuga. Lase valmis koogil vormis natuke puhata ning kummuta restile. Säilita keeksi käterätti mässituna, nii püsib see kauem pehme. (Kuigi ega seda liiga kauaks ei jätkunud küll...)
Kõrvailuks kuulake andekaid rootsi päritolu õde Klarat ja Johannat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar