Kirju polaarkoer

Suvel suvilas (heh, ja talved tuleks veeta tallis?) ei taha pikalt kuuma ahju ees seista, aga ega see tähenda, et magusaisu kuhugi kaoks. Eks tulebki siis pilk pöörata ahjuvabade retseptide poole. Ning mida kõrgemale õuetemperatuur ronib (nali naljaks, unistada ju võib...), seda külmemat magusaampsu ka kõht tahab. 

Eelmisel nädalal veetsin mõned päevad maal vanemate juures, ning teate ju küll seda linnast väljas tunnet, kui suured poed tunduvad viimased kohad, kuhu tahaks oma jalga tõsta. Käisin siis emaga kohalikus pisipoes piima-leiba ostmas, kui sabas seistes tundus, et ega ilma magusata me seda päeva üle ela. Kassa kõrval oli koogilett ning meie mõlema pilgud fikseerisid esimesena Kirju koera. Vaatasime sõnatult üksteisele otsa ja noogutasime. Kodus oli just üks pakk küpsiseid ootamas. Tõin jooksuga kondenspiimapurgi ja läksin marmelaadi otsima, kui ...mida ei ole, seda pole. Võtsin siis hoopis paki marmelaadikomme, Tiina nimeks, mis pärast sööjate üksmeelel sobisid kooki isegi paremini kui marmelaad. Mets mustikatest sinamas, ei saanud ju seda kasutamata jätta ja kook sai suviselt mustikamarjane. 

Kirjust koerast sai Kirju polaarkoer, sest oma aja istus ta meil sügavkülmas. Seekord sai krants värviline, aga mõte lendas edasi, et kui juba pooluselt, siis ilmselt leidub seal pigem valge karvaga koeri. Päris polaarkoera peaks seega tegema sellise, mille retseptist kakao ära jätta ning küpsise-marmelaadi-kondenspiimasegule näiteks india pähkleid ja miskit heledat, näiteks valgeid sõstraid lisada. Katsetamisrõõmu ees ootamas kui palju ;)

Kirju polaarkoer

• 180 g ehk 1 pakk kandilisi küpsiseid, näiteks Selga
• 175 g ehk 1 pakk Tiina komme
• 2 sl kakaopulbrit
• 300 g suhkruga kondenspiima
• 300-400 g mustikaid

Koogitegu algab nagu Kirju koeraga ikka. Purusta küpsised väikesteks tükkideks ja haki marmelaadikommid. 

Sega kausis küpsised, kommid, kakaopulber ja kondenspiim. Segu saab päris tihke, nii et tugevamad käed kuluvad ära. Laota lauale toidukile ning hakka koera kokku panema.

Tahtsin, et mustikad jääksid koogis terved. Kuna ülejäänud mass jääb pigem tihke, ei saa neid muude ainetega enne rulli vormimist kokku segada. Et marjad katki ei läheks, tõsta lusikaga kilele vaheldumisi küpsisesegu ning pihuga mustikaid.

Ürita jaotada mustikad nii, et nad puutuksid võimalikult palju seguga kokku. Rulli kile tihedalt ümber mustika-küpsisesegu ning pane koer sügavkülma vähemalt neljaks tunniks tahenema. Tiina marmelaad sobis siia eriti hästi, sest külmunud kommide glasuur krõmpsus hamba all mõnusalt ja lisas koogile nii maitset kui ka tekstuuri. 

Serveerimiseks lõika rull viiludeks, nagu Kirju koeraga ikka. Auh ja head isu! Kõrvale laulusoovituseks maakodule sobiv sirtsude sirin ja lindude vidin. Ei mingi makimuusika siia sobi!