29.7.15

Peedi okroška



Suvi ja külmad supid! Jaa! Mis siis veel muret, kui värsked ürdid on oma aiast võtta. Kui kaljasupp (veel) end minu lemmikute sekka pole upitanud, siis keefiri baasil külmsuppe sööks suvel kas või igal päikeselisel päeval! Rõõsa roosa või köögiviljavärviline "valge puljongiga", minu kaussi sobib ta igati. 


Mäletan, et väiksena ei saanud ma aru, kuidas täiskasvanud ometi rosoljet süüa suudavad. Peet ja heeringas koos, võeh, ja veel sellist roosat värvi! Ei minu liivakastivormid ega üle lahe Soomest toodud nuku kleit ei olnud ka nii fuksia, kui vanaema kristallkausisvaadis serveeritud salat. Õnneks sellest rumalusest kasvasin ma välja ja peedi-heeringa kooslus on ka siin supis imehea! ;) 


Keefiri külmsupp tuleks paar tundi enne söömist valmis teha ning külmkappi lõunat ootama jätta. Nii saab supp maitsekam ning on ka söömise ajaks meeldivalt jahe. Kõrvale serveeri väikestest kaussidest head ja paremat, mida sööjad oma äranägemise järgi saaksid supile tõsta. Peale keedumuna ja maitserohelise sobiks lauale ka mõni kala, näiteks heeringas ja suitsukala, ning miks mitte ka suitsusingikuubikud neile, kest uimelistest suurt ei pea.





Peedi okroška

  • 500 g keedetud (või röstitud) peeti
  • 2 l keefirit
  • 4 värsket kurki
  • suuuuur punt tilli
  • suuuur punt sibulapealseid
  • suuur punt peterselli
  • soola
  • pipart
  • Serveerimiseks keedetud muna (1 sööja kohta), maitserohelist, suitsukala, heeringat, vürtskilu, singikuubikuid ...

Haki peet ja kurk väikesteks kuubikuteks. Lõika kääridega või haki noaga till, roheline sibul ja petersell peedi juurde. Maitsesta pigem tugevalt soola ja pipraga. Vala peale 1 liiter keefirit, sega läbi ning pane potitäis külmkappi maitsestuma. 




Enne serveerimist sega juurde teine liiter keefirit ja timmi soola-pipraga maitse sobivaks. 



Serveeri laual supi juurde väikestes kaussides keedetud muna, tilli ja muud maitserohelist, erinevaid kalalisi, soovi korral ka sinki jms, mida kõik ise saaksid enda kaussi supile lisada. Meil oli laual peale muna ja tilli veel suitsulatikas ja kõikse klassikalisem heeringafilee. Latikas tuli otse Piirissaare kalurite käest, ning selle sügav suitsune maitse sobis supiga suurepäraselt (teate ju küll, natuke kuiv, mitte nagu need poe suitsukalad, mis on ma kahtlustan ka suuremate kaalunumbrite jahil vett ja süstalt näinud...) Tasus kõik selle imepeenetest luudest puhastamise silmarikkumise ära! Suitsukala oli lausa nii hea, et ma ei osanud valida, mida supile panna. :D oh, neid suviseid muresid. Heeringat ta siiski pjedestaali esikohalt päris ära ei suutnud lükata. Tegin kompromissi. Poolel kausil heeringas, poolel suitsulatikas. Ütleks, et võit-võit olukord, kus mina sain mõlemad võidud. ;)



Suitsulatikas otse Peipsi lainete vahelt



Kuigi tegime suppi ettenägelikult suuuure potitäie, seda liiga pikaks ajaks ei jatkunud. Aga ega me kurda! Poes keefirit jagub ja kuni till veel õitsema ei ole läinud, tuleb kindlasti veel mõni külmsupitegu ette võtta. :)

Laulusoovituseks sobib okroška ja suvega lausa suurepäraselt vana hea Pärlipüüdja



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar