Rukkikama sõrnikud

Tartu Mill on turule toonud uue kamajahu, suurema rukkisisaldusega kui nn klassikaline ja kirjade järgi nisuvaba. Tavaline kama meeldib mulle hullupööra, nii et ka uus tuli esimesel võimalusel ära proovida. & kiidan täitsa heaks! Kama nagu kama ikka, ainult natuke tugevama pähklise-rukkisema maitsega kui tavaline mahedam variant. 

Muide, kama on ka üks paarist magustoidust, kus suhkrut minu meelest ei saa tervislikuma mee vms magustajaga asendada. No täiesti vale maitse jääks ju! :D Kama on üks ja teine on kakao. Meega kakao jääb minu meelest lääge ning mee kasulikkus kaob kuumutamisel niikuinii, et ei mingit vabandust! Vana hea suhkrutoos välja!

Kui tavalised keefirikamad uue rukkikamaga joodud, tuli uut jahusegu ka muudes roogades proovida. Miks mitte näiteks nisujahu asemel sõrnikutaignas? Sõrnikud (nagu kõik kohupiimatoidud) maitsevad mulle iga kell paremini kui pannkoogid-krepid. Nende nostalgiahõnguliste küpsetatud kohupiimapätside jaoks kasutan tavaliselt klassikalist retsepti: 200 g kohupiima kohta 1 muna ja 2 sl jahu. Natuke suhkrut (kuna minu maailmas käivad sõrnikud alati magusad) ja näpuotsaga soola lisaks. Veidi lasta taignal paisuda ning alati õnnestuvad sõrnikud on garanteeritud! Ei mingit lisapaneerimist ega jahus veeretamist. Nipp seisnebki selles, et tainas tahab seista, et jahu saaks paisuda. 

Rukkikama sõrnikud

• 400 g kohupiima
• 2 muna
• 4 sl suhkrut
• 60 g rukkikama
• terake soola
• õli ja või segu praadimiseks

Sega munad lahti ja lisa kohupiim, suhkur ja sool. Lisa rukkikama, sega ühtlaseks ja jäta toatemperatuurile seisma. Kui tavalise nisujahuga tehtud sõrnikutaigna jätan ma umbes pooleks tunniks paisuma, siis rukkikamaga kausitäiel lasin igaks juhuks kolmveerand tundi puhata. 

Küpseta pannil madalal kuumusel õli ja või segus kotletisuurused pontsakad sõrnikud. Gaasipliidil läheb pann isegi kõige madalamal leegil liiga kiiresti kuumaks, aga sõrnikud oma pontsakusega vajaksid just vähem kuumust, et korralikult läbi küpseda. Nii juhtuski mul alguses, et väljast pea süsimustad sõrnikud olid seest veel toored. Selle vastu leidsin ka lahenduse: tainas tuleb kuhjakestena külmale pannile panna ning alles siis tikust tuli alla tõmmata. Nii küpsevad sõrnikud juba panni soojenemise ajal ning selleks ajaks, kui nad väljast on õige jume saanud, on ka seest tainas küps.

Serveeri kas traditsiooniliselt hapukoorega, moosi või marjadega, või näiteks maitsestamata jogurti ja virsikukompotiga. Ah, mis õndsus...

Muusika minu kõhule ja muusika minu kõrvadele. (P.S. Vastupidiselt laulusõnadele tuleb rukkukama sõrnikutele öelda JAA!)