Nostalgianoot ehk alatised suvised lemmikud

Kaks päeva on juba tuuline-vihmane olnud. Hommikused ühistranspordid on koolimütsimummulised (pikkade tüdrukute värk, näeb ülal laste kohal kõrgudes alla vaadates ainult teklivärvilisi laigukesi) ja enam naljalt ilma vihmavarjuta kotis kodust välja ei lähe. Jah, täpselt nii palju oligi vaja, et suvenostalgia tekiks...

 

Nii et on õige aeg enne kõrvitsa-õuna-ploomihooaega ja suurt hoidistamispalavikku korraks veel tagasi vaadata ning suve alatised lemmikud ühte patta postitusse kirja panna. Need on minu klassikalised traditsioonilised Peab Tegema suvised söögid. Apseuluutselt, ilma mitte mingi erandita. Iga suvi. Nii on. 

Kindlasti on igal leibkonnal (huvitav, kas vahemeremaades oleks see saikond?) oma täpselt õige ja kindel nimekiri, mis vastavalt vanaemade hoolitsevale kulbikeerutusele on vormunud ning omaenda lapsepõlvemaitsetelt viimase lihvi saanud, aga siit tuleb minu oma. Täpselt sama õige kui iga teinegi. 

Kukeseenekaste

Igas peres oma. Kui mu ema teeb tavaliselt kastet hapukoorega, siis mulle meeldib ka vedelam kohvikoorega tehtud variant. Seened võiga pannile, sool-pipar maitseks, pakk 10% koort ja peotäis hakitud tilli peale ja pärast viit minutit podisemist ongi soust valmis! Vedelam on jah parem, sest kuidas muidu kõrvale (koorega) keedetud värskeid kartuleid (ilma ei tohi ju kukeseenekaste taldrikule jõuda!) kahvliga pudruks suruda ja kastmevedelikuga segada. Taldrikul küll pärast seda esteetiliselt maailma ilusaim hunnik ei ole, aga selle eest oi kui hea. Ja tilli peab olema rohkelt. ;)

Ah! Armastan suve! Uba ja kurk ja tomat ja till ja salat kõik omast (vanaema) aiast. Kartul ja seen turult. Oma lehma ei ole, nii et koor tuli poest.  

Pilt enne kahvlirünnakut, pärast mida pigem ühtlane kartuli-soustisegu taldrikule jääb.

Klopitud kartulid

Teine suvine lemmik kannab nime klopitud kartulid. Selle jaoks tuleb värsked kartulid keeta päris pehmeks ja nõrutada nii, et veidi keeduvedelikku jääks potipõhja. Siis tuleb potti lisada hapukoort, veidi soola-pipart, soovi korral üks-kaks purustatud küüslauguküünt ning ohtralt tilli. Potile kaas peale ning oma 30 sekundit tuleb hääästi tugevalt potti raputada, et kartulid veidi katki läheksid ning nende ümber mõnus kaste tekiks. Kõrvale serveeri värsket salatit ja kodujuustu. Kui juba kurgihooaeg käes on, siis ka ühe päeva hapu- või soolakurke. 

Maasikad suhkru ja piimaga 

No üks parimaid suvemagustoite üldse! Ehk siis pane maasikaviilud klaasi, suru veidi katki ja sega ühe väikese teelusikatäie suhkruga, kuni suhkur on lahustunud ja maasikad annavad mahla välja. Vala klaas piima täis, sega korra veel läbi ja naudi!

Aedoad parmesaniga

Uba ja juust, mmm... Seda sööki küll siis, kui ma päris väike olin, laualt ei leidnud, aga viimastel suvedel on ta nii kindlalt oma positsiooni kindlustanud, et ta on igati oma koha siin nimekirjas ära teeninud. (Oma aia) uba tuleb soolakas vees keeta või aurutada, nii, et ta veidi krõmps jääks. Seejärel tuleb riivida peale ohtralt parmesani ning keerutada veidi musta pipart otsa ja muud pole õnneks vajagi!

Roosa kohupiim

Ja kui maasikad piimaga on üks parimaid suviseid magusaid ampse, siis roosa kohupiim vist on küll kindlalt vankumatu esikohahoidja juba aastakümneid! Vanasti jätkus meie siis neljaliikmelisele perekonnale üheks magustoidukorraks ühest torukohupiimast (või peresiseselt junnikohupiimast, ärge küsige miks), sel ajal 500 g pakkides, siis aja jooksul on needki pakid dieedile läinud ning nüüd on ikka mitu toru vaja, et meie magusaisu rahuldada. Maitsestamata (või vanillikohupiimale) lisada ohtralt punaseid sõstraid, millest umbes pooled enne kahvliga puruks teha, et kaussi ikka roosa värv jõuaks, maitsestada vajadusel suhkruga ja voilà! Tegu on  nii hea magustoiduga, et pildile seda püüda on võimatu. Selle asemel vaadake hoopis ilusaid marju. 

Aga nüüd suvised mõtted ära sahtlipõhja, sest vaheldust peab ka olema, et järgmise aasta juunis jälle rõõm oi kui suur oleks, ja padavai sügist nautima!


Kõrvailuks Talihina Sky parim versioon.