My cup of British Cuisine

Käisin Manchesteris. Ryanair ju otse viib ja kui edasi-tagasi piletid maksavad sama palju kui 2 x edasi-tagasi bussipiletid Tartusse, siis ju peab reisima! See pisiasi, et mu õde mõneks ajaks sinna maandus ja head sõbrad seal elavad oli lihtsalt boonuseks. ;)

Ja kui kusagile juba sõit on, siis on ka uued toiduelamused soolas! Mis siis seal saarel süüa tuleks? Esinduslik toiduturist ma sel korral ei olnud. Väljas käisime küll ja ega nälga ka jäänud, aga midagi supertraditsioonilist või britilikku-erilist taldrikule ei sattunud. Kunagi Birminghamis käies maitsesin kohaliku kuulsaima pubiroa fish'n'chips'i ära ja võin elu lõpuni rahuliku südamega öelda "No, thank you!" kui keegi veel peaks seda UKs pakkuma. Ei ole minu ellu vaja seda rasvas praetud rasva.

Tegelikult läksin jah esmajärgus ikkagi sõpru vaatama ja söögiskene jäi teisejärguliseks. Üldmuljeks jäi, et kui mitte päris kiirtoit, siis kiire toit on ikkagi number 1 valik. Kõigis kaubanduskeskustes on eraldi söögialad food court'id, kus toidukohti leiab hiinakatest peenete valge tärgeldatud linaga restoranideni, õllekatest veinilokaalideni, pitsakohtadest tapas-baarideni... Kõige popimaks tänavatoiduks on good old burger (nii falafeli kui ka lihapihviga) ja sinna kõrvale kogukas hunnik chips'e. Kas siis tavalisi või viimase aja hipsterhitti maguskartuli friikaid, mis üllatavalt paljudes kohtades samuti menüüs olid. Üks asi, mis mulle burgerimenüüdega restode valikus tõesti maitseb ja mille ka mu vesine suu lõpuks sai, on üks korralik coleslaw. Krõmps, parajalt äädikane ja rammusa majoneesiga. Õigel ajal õiges kohas viib keele alla ja ei suuda ükski kardulas või kotletisai sellega võistelda! 

Bataadi friikad & coleslaw

Juustumonarhid Prantsusmaa ja Holland naabruses, on inglased ka ise troonile lähemale pürginud. Pean tunnistama, et kuigi küps Brie, kõrvaltalu värske chèvre, kohalikult mercato'lt ostetud värske mozzarella di buffalo ja laagerdunud köömne-Gouda on kuninglikku pere minu arvates ikka veel juhtimas, siis on ka briti juustudes sinist verd voolamas. Cheddar on mulle alati maitsenud ning nüüd avastasin enda jaoks ka poolpehmed valged lehmapiimajuustud, näiteks kuivatatud jõhvikatega Wensleydale. 

Poes Eestisse toomiseks kiiruga juuste valides võttis silme eest kirjuks küll: just nimede, mitte juustude enda poolest. Need tundusid välisvaatlusel kõik suhteliselt sarnased kollased tükid olevat. Nimed on neil aga kõik pikad, w-y-ch-kaashäälikuühendeid täis ja -shire või -cester lõpuga. Briti juustuarmastajatel on vist kõigil geograafia 5+. Kaasaostetud kolmest juustust (Ryanairi käsipagas siiski...) meeldiski mulle pehme, aga küpse maitsega Wensleydale isegi rohkem kui Cheddar või Red Leicester, mis oli nagu Cheddari orandž ja natuke soolasem vend. Yorkshire'is, kust Wensleydale pärit on, pannakse seda ka õunapiruka sisse ning sealt on alguse saanud brittide levinud ütlus:
 

An apple pie without the cheese is like a kiss without the squeeze. :D 

Filmist "Wallace & Gromit" Wallace'i, suure juustuasjatundja üks lemmikjuustudest pidavat see ka olema. Ja kui juba fun fact'ide lainel olen, siis USAs on Cheddar mozzarella järel tarbimiskoguselt teisel kohal! (Wiki teeb ikka targaks.) Sellest oktoobrist hakkas meie Eesti Atleet ka Cheddar-tüüpi juustu tootma, nii et kauged maitsed jällegi kodust võtta.

Ruumiga siin linnas ei laristata. Ühes kesklinna kaubanduskeskuses olid kõrvuti näiteks kala-lihaturg, toiduala ja riidepoed. Läksime ühest väikesest uksest sisse, kus esimesena olid uimelised vastas, veidi edasi aga paistsid juba taco'de ja karride letid ning tarbimismonstrumis edasi ekseldes jõudsime ka tavaliste H&Mide, Urban Outfittersite ja New Lookideni. Huvitav kombo. Aga kalavalik oli igal juhul aus. 

UKs on järjest enam mindud USAga sama teed, kus valmis magustoite kaustatakse uute magustoitude tegemiseks. Jah, ei saa ma ikka veel päris aru, miks on vaja Oreo küpsised puruks teha ja need küpsise või maiustuse kujuliseks vormida või mätsida küpsisetianas ümber küpsise ja teha Oreo-täidisega küpsiseid? Või kõik need tuhanded Reese's maapähklikomme kasutavad retseptid? Või kuidas kõlab üks Milky Way blondie? Või Snickers fudge? Või Kit Kat bwownie? Või Twix küpsiseruudud?

Oeh...

Manchesteris on piimakokteilibaar, kus saab lasta endale ükskõik mis juba olemasolevast maiustusest milk shake kokku vuristada. Ehk üks riiul on täis kõikvõimalikke erinevaid komme/šokolaade ning müüja mikserdab sinu valitu piima ja vaniljejäätisega sheigiks. Tegelikult on see geniaalselt lihtne müügiidee ning nähes, kui palju seal inimesi käis, peaks seda võib-olla ka eesti ettevõtlikele noortele pähe määrima... Mis siis kõige popimad kokteilid on? Suurim minek pidi olema Oreo'tel (milline üllatus) ja Ferrero Rocher' kommidel. Ja siis edasi juba Kit Kat, Reese's Peanut Butter Cups jne... 

Kuidas kõlaks eesti turul Dops-shake, Maiuspala-piimakokteil või Tuljaku-jäätisekoks? Või ka Lehmakommi-smuuti ja Komeedi-mahedik? :P

Õue sööma jõudsime natuke ikka ka, näiteks päikeselisel terrassil kanali ääres väike kitsejuustu-pistaatsia terriin koos veinis hautatud pirniga polnud üldse paha... 

Ja koduseks veinikõrvaseks võõrustajate kärmete käte tehtud bruschette ja ahjušampinjonid...

Reis oli aga jah, üürike. Kella-viie-tee koos skoonidega jäi joomata ja ka Curry Mile'ile ehk india toidu tänavale sel korral ei jõudnud. Peab ilmselgelt tagasi minema. ;)

Pealuuga koogivormi, anyone?

Yes, please!

                                         Brittide prioriteedid. Isegi sellise kvoodiga on otsas. Selline valik on siis kohaliku supermarketi kassakõrvasel letil, kus meil tavaliselt nätsud on.

Leiba jätkus