Hiljuti Inglismaal reisil käies lõhkes minu ilus mull, milles arvasin, et Eesti pagarisaade on meie kodumaine formaat. Tuhkagi. Kõik, alates telgist kuni 2 x naljavendadest saatejuhtide, kolme ülesande, tunnusmeloodia ja algusklipini on briti toodang. Isegi kolmnurklipukesed telgi seintel on algsarjast üle võetud! Vähemalt nii palju on tehtud, et Union Jacki asemel lehvivad meil siin ikka sini-must-valged võrdhaarsed. Mäletan, et esimest eesti osa vaadates mõtlesin, et küll on ilusasti see klipp ikka tehtud ja nii armas blond Peeter või Toomas sööb tainast. Tuleb välja, et see lapseke on hoopis Peter või Thomas. Detailidele ei pööranud ma tol hetkel tähelepanu ja kiirelt liikuval kaameral jäid minu jaoks kahe silma vahele nii kaadris olnud inglisekeelne retsept kui ka fakt, et laual olid esireas skoonid.
Sel sügisel võtsid briti kodukokad BBCs mõõtu (finaalsaade oli eetris eelmisel nädalal) 6. hooaega ning latt oli ikka päris kõrgele aetud. Kui esimesed kaks ülesannet, nii omalooming kui ka tehniline ülesanne, on sarnased meie pagarisaatele, siis kolmas ülesanne on neil alati teemaga showstopper. Ainult uhkemast-uhkemaga võib kohtunike ette astuda. Eks keerukate lahenduste väljamängimine on loomulikult kunst omaette, kuid mõningaid saareriigi kodukokkade üllitisi vaadates tundub mulle küll, et see on liig mis liig ja toit peaks ikka esmajärgus naturaalne ja puhas olema, mitte jõhkral keemial põhinema. Et lihtsuses peitub ilu ja võlu palju tihemini kui seda arvata võiks. Aga jah, maitsed lähevad lahku. Ju minu talumatsi maitsemeel ei peagi aru saama, mis võidu vääriline on...
Vähemalt toidumaailmas olen targemaks saanud küll. Juba viimase hooaja esimese osa esimest ülesannet vaadates pidin guugeldama, mis täpselt madeira cake on ja mille poolest ta tavalisest keeksist erineb.
Oeh, sain südamelt ära. :)
Siin aga miskit lihtsat ja maavillast. Porgandivorm. Mitte päris traditsiooniline manna ja hapukoorega, vaid hoopis riisihelveste ja piimaga. Rosinatest mustav ja parajalt kaneeline. Annab koogi mõõdu välja küll. Isegi porgandikook-on-lemmikkook kriitikult sai kiidusõnu!
Siin aga miskit lihtsat ja maavillast. Porgandivorm. Mitte päris traditsiooniline manna ja hapukoorega, vaid hoopis riisihelveste ja piimaga. Rosinatest mustav ja parajalt kaneeline. Annab koogi mõõdu välja küll. Isegi porgandikook-on-lemmikkook kriitikult sai kiidusõnu!
- 400 g porgandit
- 100 g riisihelbeid
- 3 dl piima
- 3 muna
- 65 g suhkrut
- 1 tl jahvatatud kaneeli
- 0,5 tl riivitud muskaatpähklit
- näpuotsatäis soola
- 75 g väikeseid rosinaid
Esiteks mõõda riisihelbed piimaga kaussi ning jäta seisma, kuniks ülejäänud ained ette valmistad. Puhasta ja riivi porgandid. Lisa kaussi suhkur, kaneel, riivitud muskaatpähkel ja sool. Pese ja nõruta rosinad ning lisa koos riivitud porgandiga taignasse. Viimasena sega sisse munad. Vala tainas küpsetuspaberiga vooderdatud neljakandilisse vormi ning küpseta pöördõhuta ahjus 180 kraadi juures u 50 minutit, kuni vorm on läbi küpsenud ja peale jumekas. Lase täielikult jahtuda. Kuigi küpsetis on piisavalt mahlane ka ise, võib nostalgiajoonel maiustaja ka näiteks törtsu hapukoort lisada.
Ilusa pärastlõuna hea tuju muusikat ka. Toro Y Moi "Talamak".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar