Pidulik gluteenivaba porgandikook

Aastanumber uus. Või kas on? 

"Kui kõik ootavad, et tuleks 2017, aga tuleb hoopis 2016s."

Saluudi järgi võiks arvata, et ikka tuli küll. Korralikult pauguga. (Sest mida muud oma rahaga ikka teha kui tossu täis taevasse lasta, et ikka oleks, mida kevadel maast üles korjata!) 

Esimene jaanuar ja puhta lehe efekt. 

Mulle jääb ikka veel mõistatuseks, kuidas inimestel just sel päeval tekib järsku motivatsioon end kokku võtta ning igal elu rindel tubliks hakata. Eiei, iseenesest on see ju väga tervitatav! Tavaliselt on uusaastalubadused ning "jaanuarist hakkan ma..." otsused ju nii füüsiliselt, psüühiliselt kui ka sotsiaalselt tervislikud. Aga miks oodata jaanuarini, et end kätte võtta? Kui juba endale teadvustada, et miskit on tasakaalust väljas, võiks probleemile ju juba varem lahendust hakata otsima. Sest kahjuks on üldine tendents, et sihiks võetakse ebareaalsed eesmärgid ning kuu või kahe pärast, halvimatel juhtudel juba mõne nädalaga on kõik unustatud ja pööratakse tagasi varasemate käitumismustrite juurde. Olgu see siis tervislik toitumine, trennis käimine või mõni muutus suhtlusvallas. 

Inimene on harjumuste ori, kes hindab mugavust, nii et reaalsete tulemuste nägemiseks peab plaani pikemalt pidama ning seda arvesse võtma. Selle asemel, et ainult professionaalse tugitoolispordiga tegelenud inimene hakkaks 6 korda nädalas jõmmis kangi sikutamas käima (Õppisin uue sõna! Pidi Tartu släng jõusaali kohta olema!), võiks alustada paar korda nädalas pikema jalutustiiru tegemisega ning mõne trenni endale otsima, mis ka tegelikult meeldib. Olgu see näiteks kas või tantsukursused, pilates või ujumine. 

Lugesin hiljuti artiklit, kus eakad annavad oma elukogemuse põhjal noortele soovitusi. Eriti meeldis mulle punkt nr 12 - "Toitu ja tee trenni nagu sa oleksid südamehaige diabeetik, kellel on olnud atakk - et sa kunagi selliseks ei saaks." Aus värk. :)

Nii et uusaastalubadused? 

Ma olen krooniline lootusetu nimekirjade tegija. Alates To do  ehk Maarjamaa murrakus todo listidest (jep, nii eestipäraselt hääldagi, et kõlaks nagu mõni Austraalia lind) kuni poenimekirjade, raamatunimekirjade, filminimekirjade ja mis-iganes-veel-olemas-on nimekirjadeni. Ma olen isegi nii kaugele läinud, et olen lisanud nimekirja asja, mis kogu aeg on mõttes olnud, et peaks sinna lisama - pärast selle ära tegemist. Et saaks plussi rea ette kirjutada. ...Ja loomulikult kõik söögiga seonduvad todo nimekirjad: retseptid, mida proovida, retseptid, mida paremaks timmida, põnevad maitseained / tooted, millega süüa teha, restod, kus käia jms... :D Mitu korralikku märkmikutäit! #lootusetujuhtum.

Tööl olen enese arenguks ka pikemaajalisi plaane teinud, nii et mõtted "kuidas ma saaksin parem-tublim-jms olla" ei ole mulle võõrad, kuid uusaastalubadusi ei ole ma kunagi  teinud. Ma arvan, et just selle pärast mitte, et nad tunduvad mulle silmakirjalikud. Miks ma peaksin ootama jaanuarini, et midagi teha? Positiivse mõju asemel on sellel mulle just piire seadev efekt. Ühesõnaga, minu uusaastalubadus on mitte teha uusaastalubadusi, vaid elada praeguses momendis ja tegutseda pidevalt parema Mina nimel. :) 

Aga pidupäev võib olla iga päev, ja iga päev on hea päev teha kooki. Eriti porgandikooki, mis pakatab juurviljast, kus magus tuleb meest ning kus gluteeni ka sees pole. Eriti mõnusaks teevad koogi krõmpsuvad metspähklid ning hapukas kohupiima-toorjuustukreem. Kui tahad, võid pähklid enne koogile lisamist ka kuival pannil röstida. Algset inspiratsiooni sain sellest retseptist.

Riisijahuga porgandikook

20-cm vorm

• 3 suuremat porgandit (u 275 g)
• 40 g võid
• 3 muna
• 2 tl jahvatatud kaneeli
• 0,5 tl vaniljekaunapastat
• 0,5 tl riivitud muskaatpähklit
• 140 g riisijahu
• 1 tl küpsetuspulbrit
• 50 g mett
• 70 g metspähkleid 

Kohupiima-toorjuustukreem:

• 200 g pakikohupiima
• 100 g toorjuustu
• 2 sl mett
• 0,5 tl vaniljekaunapastat
• 1 sidruni riivitud koor

Riivi porgandid ning sulata või. Klopi munad lahti ning sega porgandi, maitseainete, jahu, mee ja sulavõiga. Haki jämedalt u 2/3 pähkleid ning lisa segule. Ülejäänud pähklid jäta kaunistuseks. Sega tainas korralikult läbi ning vala küpsetuspaberiga kaetud 20-cm lahtikäivasse vormi. Küpseta 180 kraadi juures madalal siinil umbes 45 minutit. Kontrolli tikuga küpsust, ning kui vaja, küpseta veidi veel. Võta kook vormist ning lase jahtuda.

Katteks vahusta kohupiim toasooja toorjuustu, mee, vanilje ja riivitud sidrunikoorega ühtlaseks. Lõika jahtunud kook pooleks ning määri pool kreemist kihtide vahele. Kata kook ülejäänud kreemiga ning kaunista varem kõrvale pandud metspähklite ning mõne riba sidrunikoorega.

Damien Jurado ja tema "Sheets".