9.11.20

Terakese tšilliga šokolaadi-mandlipräänikud


Nädalavahetus läks rubriiki Tunne oma kodulinna - käisin Sitsi vabrikus tuuril ning kui maailma äge see oli! Kuigi pea kiviviske kaugusel minu kodust (khm, kui oled hea viskekäega) ei olnud ma mitte kunagi sinna kanti isegi kogemata kondama sattunud. 




Ametlike kirjade järgi Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik on Kopli ja Sõle tänava vahel seisnud juba üleeelmise sajandi lõpust ning võimas peahoone võtab enda alla meetreid 230 ja peale. Kuigi viimased tekstiilitööd lõpetati siin alles aastal 2006, tundub räämas vabrikuhoonesse sisse astudes nagu oleks aeg seal aastakümneid juba seisnud. Rõske ja kõle, aknaruudud katki, õhk tolmust raske. Kontidesse tunginud rõvekülmniiskusega võitlemas ja võitmas vaid mõte Burger Boxi laksast, mis pärast tuuri meid ootas. 


Ja kui imposantne. Lõpututena näivad saalid, kaduvat suunataju tagasi toomas vaid vahel aknast vilksav Standardi maja. Kuigi päris kasutuseta ei ole kompleks ka tänasel päeval. Maja kõrval pargivad reas kiirabiautod, kes hoovi oma Põhja-Tallinna staabina kasutavad. Ju hea keskne koht. 





Vatitupsud tühjade lõputute sammassaalide põrandal ning siin-seal vedelemas käsivarrepaksused niidirullid illustreerisid hästi, millega Sitsi litsid, nii nagu siin peamiselt naistest koosnevat töötajaskonda tsaariajal hakati kutsuma, igapäevaselt tegelesid. Vatt, puuvill, lina, kudumine, ketramine, kangasteljed. Meeletu müra, non-stop töötavatest masinates kuumaks köetud õhk, puuvilllatolm, pikad töötunnid, madal palk (kasum kanditi omanike taskusse, kel huvi, siis Ajavagudest saab targemaks) ning elamine tehase kõrval asuvates tööliselamutes. Kvartalist ei puudunud ka kirik, pesumaja, saun (ofc) ja lasteaed, nii et põhimõtteliselt sai soovi korral ka kompleksist väljas käimata ära elatud. 
Ligi 2000 töötajaga vabrik muutis sajandivahetuse linnapilti märgiliselt, andes tehases palgatööl olevatele naistele uue iseseisvuse ja vabaduse oma eraelu eest ise otsustada. Nii et kuigi selle aja standardvagadusest oli töölismajade elu ilmselt kaugel, tundub hüüdnime kibedusest, et selle taga võisid olla pigem mängu kõrvalt jälgivad linnaprouad, kui keegi asjaga ka ise lähemalt seotud.  




Arhitektuuritaustaga giid ei rääkinud mitte ainult hoone ajaloost ning töötajate elust, aga ka sellest, mis Sitsi kvartalisse järgmisena kerkimas on. Suur üllatus just ei ole, et uusarendused 160 (kui ma õigesti mäletan?) korteri ja äripindadega lähevad esmajärgus töösse. Läbi need ajad, kui tundus, et Paavli kaltsukas asus täielikus perifeerias. Tundub, et Sitsi on sihtimas Telliskivi vol. 3 staatust, kui ta just Põhjala edumaast ette ei hüppa. 


Kui Balti manufaktuur peaks teele ette jääma, soovitan soojalt läbi astuda! 




Temperatuuride jahenedes sirutub käsi järjest tihemini maitseaineteriiulil tšillipurgi järele. Ning mitte ainult soolast sööki valmistades. Tume šokolaad vajab tavaliselt natuke järeleaitamist et tõeliselt särada; selle tööga saab kenasti hakkama näiteks kohv, kaneel, tera soola või vanilje, eksootilisematel radadel ka näiteks tonka uba või mesikas (Caution! Suures koguses mürgine!). Ja nii ka tšilli. 


Küpsetamisel soovitan kasutada pigem vähem spetsiifilise maitsega ja mitte suitsuseid tšillihelbeid, et tšilli toetaks šokolaadi maitset, mitte ei võtaks solisti rolli endale. Minul juhtusid käiku minema sõprade poolt Koreast toodud tšillihelbed, mille suurt purki säilitan sügavkülmas ja kust neid jaokaupa võtan, et suur kogus oma kick'i toatemperatuurl seistes ei kaotaks. Sügav-sügavpunased ja pigem mahedad, kuid intensiivse järelmaitsega, mis suud veel pikalt õhetamas hoiab. 


Mandlijahuga valmivad pehmed präänikud on ka gluteenivabad. 




Tšilli ja šokolaadiga mandlipräänikud

15 tk
  • 100 g toasooja võid
  • 85 g rafineerimata suhkrut
  • 1 suur muna
  • 0,5 tl vaniljekaunapastat
  • 90 g tumedat 70% šokolaadi
  • 120 g mandlijahu
  • 25 g magustamata kakaopulbrit
  • 0,5 tl küpsetuspulbrit
  • näpuotsatäis soola
  • 1/3-2/3 tl tšillihelbeid

Mikserda toasoe või suhkruga heledaks, lisa muna ja vanilje ja klopi ühtlaseks. Sulata šokolaad vesivannil ning lisa segule. Sega omavahel kuivained ning sega taignaks. Tšillit lisa oma maitse ning helveste tugevuse järgi. Kui sul on mitme tšilli vahel valida, siis jäta suitsusemad tulipiprad soolaste roogade jaoks ning vali küpsiste jaoks mõni neutraalsema maitsega tšilli. 


Lase taignal pool tunnikest külmas taheneda, siis ei vaju küpsised ahjus liiga lamedaks. Tõsta lusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile u 1 sl suurused kuhjakesed ning küpseta präänikuid 180 kraadi juures pöördõhuga 14-15 minutit. Ahjust tulles on küpsised päris pehmed, kuid tahenevad jahtudes präänikupehmeks. 




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar