13.1.21

Ameerikapärase kõrvitsakoogi ehk pumpkin pie ruudud


Vaikselt peab sellega harjuma, et 2021 jätkub täpselt samas rütmis kui eelmine aasta. Kriis per päev ja hommikul uudiseid lahti tehes ei tea kunagi, millega maailm jälle suudab üllatada. Kui muul ajal võib emoji'de shortcut'ist (mis tore emakeel) leida toredaid naerunägusid, sekka ka kokkukõlistavaid vahukaklaase (head ajad), siis nüüd on nende asemel statsionaarse koha võtnud ehk enim kasutust leidvad 😱, 😳ja lempar 😬. Veidi parematel päevadel ka 🍿.




Edit: Päeva lõpuks tuli ikkagi häid uudiseid! EKRE väljas ja rumalad küsimused prügikastis. Kes oleks seda osanud eile arvata. Halleluja! 🙏


Aga vaatamata igahommikusele adrekale uudisteportaali avades on mingid asjad toredalt igapäevased. Koogid valmivad senises rütmis ja õueilmaga sünkroonis lähevad kodukontori lõunad järjest tšillisemaks. Ma hoian oma maitseainetekapis rotatsiooni pidevalt käimas, et ükski vürts minu hajameelsuse tõttu liiga vanaks saades oma ilu ja sära ei kaotaks. Üldiselt toimib see kenasti ja motiveerib rohkem eri roogadega katsetama, aga vahel jääb mõni purgike ikka kahe silma vahele. Nii ka ühtede väikeste tervelt kuivatatud tšillikaunadega. Terved vürtsid on õnneks pikema eluajaga kui purustet-jahvatet isendid ning piparde tulisus oli kenasti alles, kuid ma ei suuda absoluutselt meenutada, kust ma võisin need saada. Ilmselt mõne sõbra käest, kes minu suveniirieelistusi teab ja need mulle mõnest eksootilisest kasvukohast-kaugelt-maalt kaasa tõi? Umbes-täpselt seal jookseb mu mälu vastu seina. 


Mis sest ikka, kui ununes, siis ununes? Vot just selle pärast tahaks teada, et ma sooviksin väga neid tšillisid ka edasi oma toidulauale lisada. Neis on täpselt esinduslik kogus tulisust: kui hautisepotti nii 5-6 pisikest, u 1 cm kauna poetada, saab terve pajatäis korraliku kick'i. Ning kui mõni kaun süües hamba alla satub (sest oma pisisuurusega kaovad nad kenasti muu sousti vahele), on korralik vürtsilaks, mis veel tunde keha sooja hoiab, garanteeritud. Ehk siis ...appii! Mälu! Tee nüüd oma tööd!  




Aga kõrvitsarindele! Ma olen sel aastal juba kolm korda viimast kõrvitsat lahti lõiganud ning viilakaid ahju röstima pannud. Ja kui üks (ja teine) viimane otsas, satub kellegi toreda kaudu toanurka paar uut kodumaist orandž kera. Ainult vahva! Kui esimesed kõrvitsad läksid peamiselt suppidesse-karridesse-hautistesse, siis viimaks olen soolastest kõrvitsatoitudest enam-vähem isu täis söönud ja on aeg magusad küpsetised ette võtta. Vaba käega pannukataignasse või veidi hommikuputru kreemjamaks tegema, röstkõrvitsapüree sobib oma kuldse kauni tooni ja maheda maitsega absoluutselt igale poole. 


Ameerikapärane kõrvitsakook ehk pumpkin pie sattus tavapärase novembrikuise tänupühadeaja asemel tegemisse hoopis jaanuaris, kuid jõuluvürtsidega talviseks timmitud kook sobib minu meelest igasse pimedasse kuusse. Kuniks vaid kodust kõrvitsat jätkub. Sel korral siis mitte pirkukavormis küpsetatud ja traditsiooniliselt ümar, vaid ruudukestena, täistaimne ja gluteenivaba. 


Paar märkust ka retsepti kohta:
  • Rafineerimata kookosõli jätab koogipõhjale õrna kookosmaitse. Kui soovid neutraalse maitsega koogipõhja, kasuta rafineeritud kookosõli. 
  • Kui sulle ei ole tähtis, et kook oleks vegan, võid kasutada põhjas ka võid, magustajana mett, täidises rõõska koort või kohevamaks vispeldatud toorjuustu, ning serveerida kooki tavalise vahukoorega. 
  • Võid täidises kasutada ka pühadeajast alles jäänud piparkoogivürtsi. 
  • USAs serveeritakse pumpkin pie'd tavaliselt vahukoorega, et täidise intensiivset maitset mahendada, ning ka mina soovitan koogile vahukooretupsud peale pritsida. Tõepoolest viib maitsed tasakaalu. Täistaimse desserdi jaoks serveeri ruudukesi kookospiima või -kreemi tahkest osast õhuliseks vahustatud kreemiga. Tahke osa saad kookospiimast kätte, kui hoiad purki külmkapis - jahedas kihistub see kenasti. Ja kuigi ma ise seda proovinud ei ole, olen näiteks Selveri lettidel märganud ka vahustatavat kaerakoort. 




Kõrvitsakoogi ruudud

20 x 20 cm vorm

Põhi:
  • 90 g täistera kaerajahu
  • 90 g mandlijahu
  • näpuotsatäis soola
  • 20 g rafineerimata suhkrut
  • 1 sl vedelat magustajat, näiteks agaavi- või vahtrasiirupit
  • 40 ml kookosõli
  • paar sl külma vett
Täidis:
  • 500 g röstkõrvitsapüreed
  • 4 sl sama magustajat, mida koogipõhjas kasutasid
  • 50 g rafineerimata suhkrut
  • 100 g täisrasvast kookospiima
  • 2 sl maisitärklist
  • 1 tl vaniljekaunapastat või 1,5 tl vaniljeessentsi
  • 1,5 tl jahvatatud vürtside segu: kaneeli, ingverit, kardemoni, muskaatpähklit, noaotsatäis nelki
  • näpuotsatäis soola
Serveerimiseks:
  • 1 dl meelepärast koort vedelikuna või 1,5 dl kookoskreemi tahket osa
  • 1 tl tuhksuhkrut (võimalusel rafineerimata suhkrust)
 
Põhja jaoks sulata kookosõli ning sega kuivainete ja magustajaga ühtlaseks taignaks. Lisa veidi külma vett, kuni tainas hakkab kokku. Suru küpsetuspaberiga kaetud vormi põhja, täksi kahvliga auguliseks ning küpseta põhja 175 kraadi juures pöördõhuga 15 minutit. 


Blenderda või vispelda kõik täidise ained ühtlaseks ja vala eelküpsetatud põhjale. Muuda küpsetusrežiim pöördõhu pealt ülalt-alt küpsetuseks, jättes temperatuuri samaks, ning küpseta kooki 45 minutit. Valmis kook võib keskelt veel veidi võdiseda, kuid taheneb jahtudes. Lase koogil täielikult jahtuda, soovitavalt üleöö külmkapis. Serveeri vähese suhkruga vahustatud koorega.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar