Vegan pad thai

Tai köök, mu arm. Ilma sealsete maitseteta ei kujutaks ma oma tänast toidulauda ette. Rohe-puna-panang (see viimane on täielik viimase aja fav!) karrid, tom yum supp, ikka kolme kaunaga ja thai spicy, please, kõige hea paremaga läbi uhmerdatud rohepapaiasalat som tam, või siinmail selle wannabe, kurgi ja juurselleri ja mis iganes muu värskega, mis vähegi kätte satub. Mangod ja magus kookosriis, isegi granadillid seonduvad mul eelkõige just Taimaaga, sest just seal sõin ma neid söögi alla ja peale. Ning loomulikult Tai köögi kuulsaim nuudliroog pad thai. 

Tais käisin ma kaks aastat tagasi, vana hea pimedate lühikeste päevade eest põgenemise raames, ning siin blogis reisist vist pikemalt kirjutanud ei olegi. Ainult ühe lühikese söögiülevaate tegin Nami-namisse ja postitasin ka siia. Ja tõsi see jutt, mis ka kaks talve tagasi kirjutasin - isegi veidi piinlik, aga tofust ei arvanud ma enne Tai reisi just eriti palju. Põhjuseks ilmselge enda oskamatus, mida kohalikud restod ka just tagant ei aidanud. Kui midagi tofuga valmistatut Eestis tellida, siis tavaliselt maandusid sel ajal taldrikule-kaussi maitsetud tofukuubikud. Paremal juhul oli tofut vähemalt veidi soustis soojendatud (ilmselt vana hea 'viska proteiin viimasel hetkel sisse' tulem, mis lubab restol sama toitu nii kana, krevettide kui ka tofuga menüüs hoida), halvemal juhul oli võetud vaevaks see ainult tükeldada ning külmalt toidule visata. Jep, ka sellist 'taimset Kreeka salatit', kus feta asemel on tofu pakist otse salatile lõigatud, on mu silmad näinud. Nii et tulles absoluutsete nullootustega oli Tai köögil mind kerge tofu-usku pöörata.  

 

Toit oli seal tõepoolest üle võlli maitsev ning kui juba enne reisi seisis tavaliselt mul mõni potsik karripastaga kapis, siis nüüd on selle kõrvale statsionaarselt lisandunud ka purk tamarindi, et vajadusel saaks alati mõne kiire karri, supi või voki kokku visata. Ilmselt üks põhjuseid, miks Tai köögi road tihti mu lauale jõuavad on ka nende kiire valmimisaeg. Tõsi, karripastasid ma ise ei viitsi kodus teha ja päriselt algusest peale kõike ise teha võtaks tõepoolest omajagu aega, aga kui need mõned peamised baasained-pastad on olemas, käib ülejäänud toiduvalmistamine megakiiresti. 

Käisime Tais ka ühel kokanduskursusel ning seal tegime ise algusest peale esindusliku valiku peamiseid tuntud Tai köögi lemmikuid, salatitest vokkide, karride, nuudliroogade ja suppideni välja. Hästi tore ja lõbus oli! Ning kuna oli päevane aeg ja me bronnisime koolituse hetke ajel ja kiire guugeldamise järel umbes pool tundi enne selle algust, saime me juhuslikult ka privaatkoolituse. Ja kui söök sai valmis, siis istusime lauda ja sõime, jõime, seedisime, sõime, sõime veel, tegime magustoidud (jah, mitmuses), sõime magustoitu ja lõpuks pakkisime ülejäänud toidu kaasa. Ah, oli hea päev. 

Flashback: meie Tai kokanduskursuse tööpind, juhendaja, kes tegi reaalselt maailma kõige halvemat nalja ja minu kirves, millega ma kohe galangali ja sidrunheina lõikama hakkan.
Kõige paremal servas on pad thai jaoks vajaminevad koostisosad - muna ümber on näha, kui peened nuudlid (mis eelkeetmist ei vaja) pannile läksid.

Otsisin vana kõvaketta välja, et need Tai kokanduskooli pildid üles leida ja appii, mis mälestustetulv selle reisi kaustast välja voolas! Neid sinisiniseid laineid ja rohelisi džungleid ja kirevat linnapilti, sekka kiiskamas kuldsed suurem-kui-elu Buddhad, ja õhtuseid kokteile ja turgusid ja inimtühje randu võikski vaatama ja igatsema jääda. Oeh, kuidas ma uuesti reisimist juba ootan...

Turul, vist Chiang Mais.
 Jätan selle lihtsalt siia, sest vähemalt minu päeva teeb see veidi ilusamaks.

Aga tagasi pad thai juurde! Tais tellisin ma seda tavaliselt tofuga, mis tähendas automaatselt, et seal on nii muna kui ka tofu sees. Nüüd kodus vahel täistaimset pad thai'd valmistades ning muna lihtsalt retseptist välja jättes jäi aga minu jaoks miskit puudu. Muna tekstuur sobib nuudlite ning köögiviljade segusse nii hästi, et hakkasin otsima alternatiive, kuidas ikkagi ka see väike tühimik täita. Kikerhernejahu on popp tooraine, millest taimset nö omletti valmistada, nii et miks mitte sellest ka pad thai jaoks vajaminev munapuder teha? Proovitud-teht ning müts maha, see sobib nuudlirooga igati hästi, ning väikese kurkumiga saab talle isegi õige värvitooni. 

P.S. Väike täpsustus-selgitus neile, kes Tai kööki pelgavad tema liigse tulisuse pärast (ning teistele, kes arvavad, et kõik Tai road peavad tuli-tulised käima, et ikka autentne oleks) - pad thai ei käi vürtsikas! Nuudliroog peab taldrikule maanduma magus-hapukana, olles värskusest tulvil (abiks laimiviilakas, mis roaga alati kaasas peaks käima,) ning alles taldrikus uhatakse soovi korral roale tšillihelbeid või miks mitte ka värsket tšillit. Nii et kes vürtsikaid toite ei kannata, siis pad thai on ka Tai restodes alati turvaline valik. 

P.P.S. Kes retsepte guugeldavad ja leiavad pad thai kastmeid, kus Sriracha sees on, soovitan selle tab'i kinni panna ja ilusaid pilte mujal edasi vaadata. Siin, vegan variandi jaoks on kaste valmistatud sojaga, traditsiooniliselt käib kastmes kalakaste.   

P.P.P.S. Sry, pikaks kisub, aga seda välja ka ei raatsi jätta: Tais süüakse pad thai'd ja teisi Tai köögi nuudliroogasid kahvli ja lusikaga, mitte söögipulkadega. Mina, kes ma vahel söön isegi kodumaiseid toite pulkadega, (sest whynot,) tunnistan, et haaran ka pad thai puhul kodus pigem pulkade järgi. Aga et vähemalt teie siis teaks, kuidas õige on. ;)

...kahvel vs söögipulgad  

Vegan pad thai

kahele

• 90-100 g peenikesi lintriisinuudleid
• 175 g tofut
• 1 (šalott)sibul
• 1 küüslauguküüs
• 2 keskmist porgandit
• 1,5 dl mungoa idandeid
• 3-4 vart rohelist sibulat
• praadimiseks (kookos)õli
• soola

Kikerhernejahust 'muna':

• 1 dl kikerhernejahu
• 1 dl vett
• 0,5 tl soola 
• soovi korral kollase värvi jaoks noaotsatäis kurkumit

Pad thai kaste:

• 4 sl tamarindikontsentraati
• 4 sl heledat sojakastet
• 3-4 sl rafineerimata (kookospalmi)suhkrut

Serveerimiseks:

• röstitud purustatud maapähkleid 
• tšillihelbeid ja/või värsket tšillit
• värsket laimi

Kastme jaoks sega tamarind soja ning suhkruga läbi ning maitse - kaste peaks olema magus-hapukas. Kui kasutad rafineeritud suhkrut, võib 2,5-3 sl piisata. 

'Muna' aseaineks vispelda kikerhernejahu veega ühtlaseks, maitsesta soolaga ja soovi korral lisa värviks veidi kurkumit. Kuumuta pannil paar sl õli - ole pigem helde - ning vala tainas pannile. Lase küpseda, kuni pannkooki meenutav taignalatakas on pealt matt ehk toore taigna läikivuse kaotanud. Tükelda spaatli otsaga väikesteks munaputru meenutavateks tükkideks ning küpseta veel minuti jagu. Tõsta pannilt kõrvale. 

Valmista nuudlid pakil oleva õpetuse järgi, kurna sõelal ning loputa külma jooksva vee all - nii ei kleepu nuudlid kokku. Kasuta võimalusel peeneid lintnuudleid, näiteks Santa Maria omi. (Näiteks need Thai Choice'i omad on minu meelest pad thai jaoks liiga laiad.)

Koori ja haki sibul ja küüslauk, koori ja lõika porgand peeneteks tikkudeks. Lõika tofu kuubikuteks. Loputa ja nõruta sõelal idud ja haki sibul 3-4 cm tükkideks. 

Kuumuta samal pannil õli ja prae tofukuubikud igast küljest kuldseks. Tõsta pannilt kõrvale. Kuumuta uuesti tilk õli ning prae sibulat ja küüslauku minutike, lisa porgand ning voki minutike, kalla pannile kaste, tofu ning nuudlid ja voki, kuni kõik on segunenud. Lisa pannile kikerhernejahust 'muna', idud ning enamik rohelisest sibulast. Tõsta pann tulelt, sega läbi ning serveeri kohe.

Serveerimisel puista peale maapähkleid, ülejäänud rohelist sibulat, pigista peale laimimahla ning soovi korral lisa tšillit.