Sügisesed õhtusöögid lausa nõuavad vürtse ning kui sõbrad külla tulevad, mis parem asi võiks neid veel uksel kostitada, kui värskeltvalmiva karri tulised aroomid? Mõeld-teht. Patta kukkus sügisene kuldkollane kõrvits ning mahedale eestimaisele tasakaaluks lendas sekka ka eksootiline ananass. Kokku sobivad need kaks sügisevärvides vilja kui sukk ja saabas. Kuigi muidu on karris kasutatud indiapäraseid vürtse, on nii kõrvits kui ka ananass naturaalselt üpris magusad ning vajavad tasakaaluks miskit hapukat. Minul täitis seda rolli taipärane sidrunhein.
Karritegu ei vaja liigset eeltööd ning valmib pliidil podisedes pea iseenesest, nii et perenaine saab nii kaua külalistega klaasikest veini nautida. Mida veel õndsuseks vaja?
Selliseid suure-poti-roogasid on minu meelest hea serveerida nii, et igaüks saab endale ise tõsta, palju soovib. Külaline on ju kuningas! Kõrvale serveerisin lisaks riisile valmiskujul ostetud naan-leibu, Ühendkuningriigist kaasa toodud. (Selline turist siis olen, silmad särama mitte suveniiri- vaid toidupoes...) Pakis olid nad kahekaupa, tahtsid ainult veidi pealt veega niisutamist ja ahjus 6-8 minutit soojenemist. Olid head küll, aga ega päris naan'i vastu ei saa. Kel huvi, siis sarnaseid olen näinud Eestis müügil Marks & Spenceri toiduosakonnas.