28.09.16

Vürtsikas gluteenivaba pirnikook




Nagu minu halamisest võib-olla on juba välja tulnud, siis olen juba poolteist nädalat kodus haige olnud. Ikka magades, erinevate tablettikarpide kallal krõbistades, siis veidi pikutades, et saada jaksu lõunauinak teha, siis jälle mõned tabletid ja jälle veidi und. Oeh. Aga kui laud parajasti lahti on, on juba veidi igav ka. Passida siin nelja seina vahel, elu väljas mööda tõttamas. Vaikselt ja turvaliselt enda kookonisse sisse müüritud, välisuudised vaid kolmandate isikute  ja korterikaaslase kaudu minuni jõudmas. Ja see nõrkus. Vastik tüütu inimkeha nõrkus, mille vastu ei saa. Nurgapealsesse Comarketisse minek võtab 
Erna retke mõõdud ning vajab ka pooleteist tunnist und, et jälle jõuvarud taastada. Oeh. Ei jõua ära oodata, et juba terveks saaks! Aga jah, vähemalt olen ahjuga veidi kvaliteetaega saanud veeta. :) Ja siis eile:


Haigus on veider. Käisin eile õhtul eriarsti juures kesklinnas, ning peale selle, et kolm peatust bussiga sõita ning "linna minna" oli mu päeva kõrghetk, avastasin ma linnas midagi veidrat. Terve tallinn haises rõvedalt! Ma arvan, et see kodusolek on minu ninale täieliku detox kuuri teinud, ning ma tunnen kõiki lõhnu hüper-teravalt ning tugevalt. Tundub hea variant? Kui mul on nina alati suhteliselt terav pliiats olnud lõhnade tajumises, siis nüüd on ta läinud üle võlli tubliks, ja kahjuks ei vasta Tallinn mu ootustele. Iga 15 meetri tagant tuli uus pahvak miskit haisu, eelmisest erinevat, ja nii terves kesklinnas. Tagasi kodukvartalisse jõudes õnneks olukord rahunes veidi. Ma mõtlen, et kas siis tavaliselt tõesti on mu nina kõige sellega nii harjunud, et see tundub täiesti tavaline? Ja kui ma peaks kunagi mõnda saastatumasse linna kolima, siis see küll head ei tõota. Või pean lihtsalt tubli kiirelt harjuja olema. Kurb. 





26.09.16

Maisitortillad & masa harina



Tahtsin ühel päeval quesadilla'sid teha, ning mõtlesin, et mis seal ikka, kui nisujahu tortilla'de tegemisega olen varem kenasti hakkama saanud, siis võiks nüüd proovida maisi omadega. Eriti, kuna poe "maisitortilla'd" sisaldavad tavaliselt väikese protsendi maisijahu ning enamuses ikka nisujahu. Muide, just guugeldasin ja avastasin, et vähemalt Santa Maria on oma pakendid ära vahetanud - kui varem sai osta "maisitortilla'sid", siis nüüd on pakendil kirjas "maisi ja nisutortilla" - õige otsus, vähemalt on tarbijal pilt selgem.


Internetis veidi ringi uurides tuli aga välja, et tavaline maisijahu tortilla'de valmistamiseks ei sobi ning vajaminevat erilist maisijahu masa harinat Eestis saada ei ole. Oeh. Kõige odavam tundus seda tellida Amazonist, kuid enne kui "buy" nupule vajutasin, uurisin ka meie eestimaise suurepärase umami.ee lehe perenaise Juta käest, kas tema oskaks soovitada, kust vajaminevat jahu saaks. Ja kujutage ette, Juta uuris veidi maad ning nüüd on umami lehel masa harinat saada! Hurraa! Elagu piirideta maailm ning uued maitsed! :) 





25.09.16

Leopardikakku ehk täpiline kook


Kas teie olete juba Euroopas autot rentinud? Kuigi paljude erinevate rendiautode kõrval- ja tagaistmele olen ma sattunud küll, siis ise rentimist ette võtta oli mul esimene kord. Poleks elu sees osanud oodata, et see nii keeruline on! Skaipisime oma kahe reisikaaslasega ligi kaks tundi, igaüks oma arvuti taga, enne kui sobiva toreda neljarattalise leidsime. Kuna minek on Itaaliasse, siis on esimene asi, mida absoluutselt kõik soovitavad, võtta 0-omavastutusega kindlustus, sest seal pidavat neid küljemõlkimisi ja peeglite ära sõitmist ja "ma ainult natuke lükkan su autot, et ise ka parkima mahtuda" sissesõtie hulgi olema. Ja loomulikult näevad kõik Itaalia autorendi leheküljed välja nagu viimane pettus ja tundub, et ükskõik kuhu sa ka ei kliki, ei jookse mitte ainult terve kari trooja hobuseid sinu arvutile tormi, vaid ka kõik krediitkaardid on sekundiga tühjad ja autost võid sa kohale jõudes ainult unistada. Oeh. Ja juhtuski nii, et Itaalia rendiauto reserveerisime hoopis saksa lehelt. :D Eks tõlkimist oli küllaga, (sügav kummardus Chrome Translate'ile!) aga lõpuks on punane (sest loomulikult ma ju eeldan, et sama värv, mis on pildil, sõidab ka treppi) Fiat Panda meid ootamas. Ah, vähem kui 2 nädalat, ja Liguuria kaljudele ehitatud rannikukülad ning Toskaana linnakesed, vaadake ette! Teedele on oodata üht Punast Pandat ja kolme paari säravaid silmi!




Retsept jäi silma kunagi kusagil Pinteresti lehel, ning olin silmapilkselt võlutud. Nii lapsik ja lihtne ja lõbus keeks! Pilt jäi pähe kummitama mõneks ajaks, aga õnneks nimi "leopardikakku" liiga levinud just ei ole, nii et kiire guugeldamine juhatas õigele lehele.  Sealt lehelt on ka kenasti näha, kuidas eri värvi tainas vormi pigistaga. 


Tavalise keeksi asemel tegin koogi banaani-kaerataignaga, mis jääb veidi tihkem ning võrreldes tavalise heleda biskviidiga tänu banaanile tumedam. 




22.09.16

Musta riisi salat mango ja pistaatsiapähklitega


Ah, ja saigi see suvi läbi. Täna, täpselt kell 17.21 kukub kell, et astronoomilise kalendri järgi suvest sügisesse edasi liikuda. Tundub, et ilmataat küll seda memot kätte ei saanud ja liigutas juba ammu Eesti kohale sügise. (Ei tea, kas see teade, et meil suvi ka vahepeal oli, läks postis kaduma või... )


Mina, kes ma eriti sarju ei vaata, olen nüüd, haigena kodus, järele vaadanud üleeelmise hooaja The Great British Bake-Off'i mõne osa. Jah, see on see sari, mille formaat on parimat pagarit otsides nüüd ka (juba varsti algava teise hooajaga?) Eestisse toodud. Ikka kaks kohtunikku, telgitäis usinaid koduküpsetajaid ning hunnik retsepte. Ja ikka põnev on küll. Ja huvitav vaadata. Eriti üllatav on just väikeseid kultuurilisi erinevuseid märgata, alates sellest kui palju toiduvärvi tundub neile okei (ja meile tunduks viimane jälkus), või kuidas neile tundub pärmitaigna tegemine keeruline ülesanne, kuid lehttaignaid ise valmis voltida pole mingi imetegu. Igaljuhul, vaatamist ja õppimist kui palju. :) 


Ja siis, teate ju küll seda hetke, kui mingi asi pusletükina suuremasse pilti sobitub, ja te enda jaoks millegi ära mõtestate, mida ilmselt kõik teised juba aegade algusest peale on teadnud? Vot seesama "Heureka!" hetk oli mul paar päeva tagasi üht osa vaadates, kui nad tainast sõtkusid, et "gluteeni aktiveerida et tainas elastseks muutuks". Ja siis ma sain aru, et gluten ja glue ehk liim on sama tüvega. Ehk gluteen kui liimaine. Sõna otseses mõttes. Ma tean küll, et see ta omadus on, aga et ka nime sees on... Jep, lõin endale otsmikule käega ja tundus, et maailm muutus sekundiga selgemaks. :D 


Täna aga üks täiesti gluteeni- ja liimivaba salat musta riisiga. 





19.09.16

Suvikõrvitsakarask


Soolaleivale on ikka hea miskit kaasa haarata. Ja kui leivateoks aega ei ole, Muhu pagarite poodi ei viitsi minna on juba kinni ning päris Tallinna peenleivaga ka ei taha sõpradele treppi sõita, tuleks üks karaskitegu ette võtta. 





16.09.16

Musta riisi kookospuding



Veidi eksootikat Eesti sügisesse. Musta riisiga kookospuding on juba välimuselt kena silmale vaadata, ja kuna sellist riisi on vähe töödeldud, on ta ka kiudainete, valgu, antioksüdantide ja rauarikas - igati tublid terad. Kreemjas puding või puder sobib serveerimiseks nii portsjonovormidest magustoiduna kui ka korralikumast kausist hommikusöögiks. Tegu on gluteenivaba, laktoosivaba ja vegan roaga, nii et peaks sobima serveerida ka seltskonnale, kus eri toitumisega inimesi palju koos on. Ah, kui vanasti algasid anekdoodid "Eestlane, sakslane ja venelane..." siis tänapäeval on selle koha võtnud "Vegan, paleotoituja ja gluteeni-laktoositalumatu...". 




13.09.16

Põhjata sibula-oliivipirukas


Oeh, proovisin, mis ma proovisin, haigus võitis. Salfrätikuhunnik kandideerib varsti Eesti kõrgemate küngaste kategoorias esikümnes ning kurk suudab Kalvevipoja väärilist müra välja köhida. Oeh, sõbrad Fervex, Hexoral ja Sudafed, polegi teid ammu näinud! Ja loomulikult sinna juurde kõike toredat, milles ei ole X-e ja F-e, nagu sidrun, ingver, kummel, münt. Vitamiinid! Unustamata sibulaid-küüslauku. Eriti nüüd, kus ilmselt kõikide Peipsi poolt tulevate autode tagaistmete jakinagide küljes ripuvad kenad pikad sibulapalmikud-patsid. 





12.09.16

Vegan Kevadlille küpsised




Siin küpsistes saavad kokku kaks eesti küpsetajate seas tuntud retsepti. Üks on klassikaline Kevadlillede oma, mis ilmselt kõigi kodukokkade ahjust vähemalt mõned korrad välja on tulnud - paljudel kindlasti ka nostalgianoodiga. Teine, nö Kahe koostisosa küpsiste retsept sai popiks mõned aastad tagasi, kuid tundub, et ka see on tulnud, et jääda. Kellel saakski midagi halba olla öelda küpsiste kohta, mis on imelihtsad teha, maitsevad head ja lisaks sellele kukuvad sinna niinimetatud tervislike küpsetiste kategooriasse? Kaerahelbed + küpsed banaanid ning muud polegi nende jaoks vaja. 


Niisiis. Kevadlilled ja Kahe koostisosa küpsised. Lillekestelt kuju ja teistelt retsept. Et aga kroonlehed kenasti välja joonistuksid, ei ole siin kasutatud mitte terveid kaerahelbeid, vaid täistera kaerajahu. Südameks tõmmu täpike ja küpsised valmis!




09.09.16

Banaanibrownie




Ja loomulikult just nüüd, kui kalendris on 1000 asja ees ja plaanid on suuremad kui elu, otsustab mu hääl mind maha jätta. Juba kaks päeva on veidi kurgus kriipinud, aga ma üritasin sellest mind-over-body ehk end terveks mõeldes üle olla. Täna hommikul ei tulnud minust aga piuksugi välja. Oeh. Pärast kaht tassi ingveri-sidruniteed suutsin mõned häälitsused kuuldavale tuua, aga nende kraaksude peale hakkas isegi endal naljakas. Ma pole kindel, kas mul üldse kunagi on hääl nii hullult ära läinud. Telefonitüdrukuks (või bassinoote arvestades ka telefonipoisiks) sobiksin ma hetkel aga ideaalselt. 


"Hi, my name is Candy, how can I help you today?"


Hommikul tööle jõudes saadeti mind sealt kohe heaga tagasi koju end ravima. Ja kuigi kodukontoris, sussid jalas ja teetass käes, saab päris edukalt oma tööasjad tehtud, on tunne ikkagi mannetu. Vaim on ju värske, miks siis keha kaasa sellega ei tule! Igasügisene kapriis, mille korra peab ikka vist läbi tegema. Loodetavasti on pärast siis jälle järgmise aastanumbrini rahulik. ;)


Aga et multitaskida või rööprähelda või mis need kõige popimad sõnad ongi, viskasin kiirelt ahju ka ühe banaanibrownie. Mõnus parajalt magus mahlane amps pärastlõunakohvi ingveritee kõrvale. Ainete kokku segamine võtab aega mõne minuti, ja edasi teeb juba ahi oma töö. Kui külmkapinurgas mõni üleküps banaan vedelemas on, siis soovitan kindlasti kaerahelvestega banaanibrownie teo ette võtta. Idee siit. Et teha küpsetis gluteenivaba, kasuta kindlasti gluteenivabu kaerahelbeid.



06.09.16

Šokolaaditükkidega küpsised kikerhernejahust


Reisipisikud. Igal aastal, kui ilm veidi kehvemaks läheb, tulevad jälle külla. Igasügisesed sõbrad. Ja nagu ikka, siis ainuke ravi on pigem kallis ja tulemusi saab tavaliselt alles mõne kuu pärast käega katsuda / lähemalt näha. Õnneks on ravikuuri väljavalimine Momondo lehel päris lihtsaks tehtud ja ka kodumaine Reisidiilid teeb viimasel ajal patsientide teavituse rindel päris tublit tööd. ;)


Selle aastanumbri sisse mul vist liiga palju haiguslehel olemist ei mahu. Üks lühem ravikuur tuleb nüüd sügisel, kuid pikemalt võitlen reisipisikute vastu alles uue aasta alguses. Ju pean nüüd oktoobris nii palju oma päikesepatareisid laadima kui võimalik, et ikka jaanuarini vastu peaks. Kuigi, kui asi ikka päris hulluks läheb, ega erakorraline meditsiin mõne nädalavahetuse citybreak'i näol pole ka välistatud...


#ootusärev


Ja kui siis esimesed piletid kuhugi veidi kõrgemate kraadide juurde on ära ostetud, on öine adrenaliinilaks -> unetus garanteeritud. Google'i otsingumootor saab oma kõrgemaid käike näidata ning plaani küpsemisele kaasa aidata. Eks ka niisama kuhugi maanduda on tore ja edasi vaadata, mida kõike teha võiks. Kuid kui veidi ambitsioonikamad plaanid näevad ette esindusliku kilometraaži läbimist, tuleb läbi sõeluda rendiautofirmad, Airbnb, jms... Ah, reisimõnu! Uued kohad ja uued kogemused ja loomulikult ka uued maitsed-teadmised toiduteemadel. Olen avatud raamat!



Pohlil. Kuigi pildilt väga näha ei ole, siis metsaalune punetab, mis hull!