19.06.18

Värskekapsa galette rukkipärmitaignal


Poodidesse on juba jõudnud värsked vitamiinirohelised kapsapead ning kui talvel käisin kahvatutest kapsastest pigem sirge seljaga mööda, siis nüüd tassin neid rohelisi palle koju pea sama tihti kui arbuuse. 




06.06.18

Maasika-stracciatella jogurtimaius


Lõpuks jõudis chia pudingu hullus ka minu õuele. Purk chia seemnetega on mul  kapiriiulil istunud juba nii aastake-poolteist, ilma, et seemnete tase eriti oleks langenud. Kuid viimase kuu-kahe jooksul olen terve suure purgi jõudnud ära süüa ja teistele sisse sööta, kolmandik teist purgitäit otsa. Algul vaikselt, kuid mida soojemaks ilmad läksid ning putru hommikul enam keeta ei viitsinud, seda tihedamini jõudis hommikusöögikaussi hoopis mustaträpsuline puding. Lisaks sai neid visatud lahke peoga küpsetistesse, näiteks sellesse karaskisse, ning niisama iluks ka pudru peale puistatud (need mõned hommikud, kui helbed said ikkagi välja otsitud). Imeline suvemaius! Olen katsetanud erinevaid kombosid, ning on mõned, mis on eriti meeldima hakanud. Siin üks neist, mõõdult küll pigem magustoit kui hommikusöök.


05.06.18

Prantsuse koogiklassika: Religieuses ehk nunnakoogid


Kellele ei meeldiks maheda kreemiga täidetud hõrgud tuuletaskud? Ning seda arvesse võttes, ...mis võiks veel parem olla kui üks tasku? Aga loomulikult kaks taskut! Mugavalt ehitatud kokku üheks koogiks, et ei peaks häbenema mitu korda koogitaldriku kallal käimist. Prantslased ikka oskavad. 



31.05.18

Rukkikarask ürtide ja chia seemnetega


Kevadel-suvel viskan tihti lõunaks endale kokku salati, sest suurt sooja sööki ei ole aega (loe: ei viitsi) teha ning miskit krõmpsu-kerget kutsub rohkem, kui pajaroad. Sinise taeva värk. Aga kui ees on kausitäis rohelist kraami, siis lausa kutsub sinna kõrvale mõnd leivalist haukama. Nii nagu supil käib kõrval käär Eestimaa musta rukkikulda, siis nõuab ka minu salatikauss endale tavaliselt kompanjoni. 


22.05.18

Maasikakorvikesed basiilikukreemiga


Ahoi, suvi, sina või? Kevad läks eriti kiirelt sel aastal mööda ning suvepalavus võttis sujuvalt talvesaapailma üle. Suvekleitidel on jälle kapi etteotsa asja ning päikesekreem õigustab igapäevaselt oma olemasolu. 



15.05.18

Lihtsamast lihtsam laimi-toorjuustukook


Kuigi tsitruste hooaeg, kus nad on kõige mahlasemad ning küpsemad on laias laastus detsembrist märtsini, siis nüüd maikuises suvepalavuses tahaks just eriti tsitruste värskust ja särtsu oma toidulauale lisada. Laim käib ju suvega igati kaasas, kas mojito's kuumal päeval jahutust toomas või maitseveele kaunidust lisamas. Miks mitte ka siis koogitaldrikul? 


07.05.18

Blogi unustatud sünnipäev & apelsini-kardemoniküpsised


Appii! Unustasin oma blogi sünnipäeva täiesti ära! 29. aprill on see tähtis päev, kui esimene postitus Publish nupuga kohtus. Ja seda juba kolm aastanumbrit tagasi. Oeh jah, õn-ne soo-vi-me sul-ll, palju õn-nee, Jazz-ii-noo, kuigi sinu perenaine on vahel hajameelsuse tipp. Loodan, et annad andeks - tulen valget lippu lehvitades ja küpsistega. Heade küpsistega. Krõbedate ja hõrkude küpsistega. Apelsini-kardemoniküpsistega. 



30.04.18

Georgia köögi suupiste - spinati phali



Georgia või Gruusia. Selles on küsimus. "Gruusia valitsus on palunud sõbralikel riikidel hoiduda nime 'Gruzia' kasutamisest (eesti keelde laenatud vene keelest) ja asendada see kujuga 'Georgia'." Aga meil siinmail, isegi kui riiginimena on uus sõnavorm juba siin-seal kasutuses, siis kodanikest ja köögist rääkides... No kuidas sa hakkad muutma eesti keelde nii sügavalt juurdunud sõnu grusiin ja gruusia köök? Georgialane kõlab minu vokaalaparatuuri jaoks veel võõralt, aga ju vist peab harjutama hakkama. Sest sinna riiki uuesti reisida kavatsen nii kiiresti kui võimalik! Loodetavasti juba selle aastanumbri sees ja sealkandis, kui kuude numbreid peab kahekohaliselt kirjutama hakkama - et ikka kohalikku viljade valmimise kõrghetke mitte maha magada ja oma panus anda, et nii palju kui võimalik, kõike seda headust aidata ära süüa. #missioonitunne.


Seniks aga piirdun kohalike kaukaasia menüüdega restode külastamisega ja üritan georgia köögi parimaid palu oma koduköögis järele aimata. 




24.04.18

Tatrakarask


Tulin eile kevadiselt puhkuselt tagasi Eestisse ning olen ikka veel reisimuljetest pilvedes. Tee (või noh, Air Baltic, kui täpne olla) viis Georgiasse ning peale vaimustava kohaliku kultuuri, südamesooja külalislahkuse ja hingematvalt ilusate mägede võttis meie reisiseltskonnal põlved nõrgaks ka kohalik toidukultuur. Viimasel õhtusöögil ohkas üks reisikaaslastest ühel hetkel nukralt, pani kahvli käest ning küsis: "Aga mida ma tagasi Eestis olles sööma hakkan?" Tõsi ta on, et latt on kõrgel ning nüüd tagasi Maarjamaal, olen kindel, et näiteks kreeka pähklid satuvad palju tihemini ostukorvi kui muidu ning et georgia veiniriiulist ei lähe ma kohe kindlasti ükskõikse pilguga mööda. 



16.04.18

Veidi tuunitud prantsuse šokolaadikook


Imelihtne koogike, mis eestimaises laiemas ringis on tuntud ka prantsuse šokolaadikoogi nime all, on vist enamike kohalike šokolaadisõprade koogitaldrikule vähemalt korra jõudnud. Koostisosade nimekiri on lühike ning eksimisvõimalus pea olematu - kellele siis selline kook ei meeldiks! Aga kuna selle hea lihtsa koogi saab veel palju paremaks muuta, kui ainult paar väääikest muudatust retseptis teha, siis panen veidi tuunitud retsepti ka siia blogisse üles. 


Kohv on ammu tuntud kui šokolaadi maitse parem esiletooja, nagu ka näiteks vanilje ja tonka uba, ning minu arvates ei saa ühes šokolaadikoogis häid röstitud pähkleid kunagi liiga palju olla.